Mida teha, kui paar kuud ei ole tööd olnud, aga nüüd järsku on tööleping lõpetatud ja lõpparve jaoks polevat raha?
Lugeja küsib: Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31. jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2. veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil.
Nädal aega järjest saadeti igal õhtul sõnumeid, kuni siis lõpuks öeldi, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja ravikindlustus ka olemas.
Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et minu eest on makstud sotsiaalmaksu. 7. mail aga lõpetati minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi oleksin teadnud. Sain teada tänu sellele, et käisin arsti juures ja öeldi, et ravikindlustus puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastati, et ei ole raha.
Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda? Kas need kolm kuud, mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkusearvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka, kuna temast oli tingitud, et tööd pole? Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised? Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda, kuna ei ole teadlik, millised võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.
Vastab Kaia Taal, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee:
Töölepingut üles öelda teisele poolele sellest nõutud vormis teavitamata pole võimalik, kuna tahteavaldus jõustub alles selle teisele poolele teatavaks tegemisega. Seega kehtib tööleping edasi, kui tööandja pole ülesütlemisavaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) töötajani toimetanud.
Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.
Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.
Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
