„Pole mingit alust kahelda, et Eestis töötamiseks loa saanud arstid on pädevad ning pakuvad oma patsientidele parimat võimalikku abi,“ kinnitas minister. „Audit tõi esile erinevat tõlgendamist võimaldavad kohad seadusandluses. Oleme arutanud senist praktikat ning pakkunud välja vajalikud täpsustused õigusaktidesse, mis on partneritele juba ka tutvumiseks saadetud,“ lisas Kruuse.

Määrusetega on soov täpsustada, millistel tingimustel peavad välisriikidest saabuvad arstid läbima sobivustesti. Kooskõlastust ootava määruse kohaselt saaks välisriigi arst Eestis töötada, kui on läbitud arstiõpe Tartu Ülikooli õppekavale kohaselt. Samuti täpsustab määrus asjaolu, kui välisriigi residentuur on Eesti õppekavaga võrreldes lühem, siis saaks seda asendada koduriigis töötamisega. Näiteks kestab residentuur Eestis kolm aastat, aga Venemaal teatud eriarstil üks, siis ülejäänud kaks aastat saaksime asendada ajaga, mil arst on Venemaal töötanud ja praktiseerinud. Kindlasti ei ole plaanis asendada õpet töötamisega.

Kokkuvõttes on vajalike õigusaktide täpsustuste eesmärk, et Eestisse saaksid tulla kvalifitseeritud ja heal tasemel arstid, kellest meil puudus on.

Kolmandates riikides (mis ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna koosseisus ega Šveitsi Konföderatsioon) kvalifikatsiooni omandanud arste on terviseameti 23.03.2015 seisuga registreeritud 135. Neist 77 on praegu töökoht ka Eestis. Üldse on Eestis registreeritud 6294 arsti, kellest töökoht on 4582 arstil.

Sotsiaalministeeriumi juures asuvale tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile on 2014 aasta 1. juuli seisuga esitatud läbi aegade kokku 1053 kaebust, millest 191 juhul oli tegemist arstliku veaga. Mitte ühtegi patsientide poolset kaebust ei ole registreeritud kolmandatest riikidest tulnud arstide tegevuse kohta, samuti ei ole komisjon tuvastanud arstlikke vigu muudes menetlustes.

Auditi kokkuvõte on kättesaadav ministeeriumi kodulehelt.