Nädalavahetusel sauna minekuks võid vihta teha ka praegu, männiviht lööb kere soojaks

 (2)
Mänd. pixabay.com

Kui olete kaseviha suvel teha unustanud, siis ei pea leppima kunstmaterjalist vihaga, sest männivihta võib teha aasta ringi.

Viht valmistada nii, et see oleks kompaktne ja pikki väljaulatuvaid oksi ei jääks, samuti tuleb välja võtta puitunud otstega oksad. Viht kasta enne kasutamist kuuma vette ja siis pisut kerisel kuumutada, et see pehme ja mõnus saaks.

Männis sisalduv eeterlik õli imendub osaliselt läbi naha ja mingil määral jõuab organismi lenduval kujul koos sissehingatava saunaõhuga, just eeterlik õli annab vihale selle raviomadused. Eeterlikul õlil on bakteri- ja põletikuvastane mõju. Kuigi teaduslik tõestus puudub, usutakse, et männivihaga vihtlemine suurendab organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele, leevendab stressi, unetust ja raskemeelsust, aitab vähendada luuvalu ning hingamisteede haigusi, samuti kiirendab ainevahetust. Südamehaigust ja allergiat põdevad inimesed siiski männivihaga vihelda ei tohiks. Neile, kes männist vihaga vihelda ei tohi või taha, võib aga soovitada männitõrva või selle eeterliku õli tilgutamist leilivette.

Allikas: Ain Raal “Seitse tervendavat puud”.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare