Ka kasvuaegne ilm mõjutab okaste varisemiskindlust. Põuase suve järel kipuvad okkad enneaegu varisema. Samuti mõjub okste püsimisele sügisene ilmamuutus ja eriti see, kui talvekülmad saabuvad järsku. Pikk soe sügis sujuva temperatuurilangusega teeb jõulupuu eluea toas pikemaks.

Kuuse muudab vastupidavamaks see, kui õuest toodud puud ei viida enne täielikku ülessulamist kohe sooja, vaid lastakse aegamisi temperatuurimuutustega kohaneda. Sel ajal võiks tüveots olla leiges vees, millele on lisatud glütseriini (180-200 ml 5 l vee kohta). Mõju on tulemusrikas, kui hoiate puud lahuses kolm ööpäeva.

Kui okkad ja peened oksad on lumeta, ei tähenda see veel, et tüvepuit on sula. Niisuguse puu okkad hakkavad toas halba lõhna levitama ja pudenevad ruttu.

Küünlasäras puu muutub ruttu inetuks ja tuleohtlikuks, kui tüve lõikepind ei saa küllaldaselt vett. Nii juhtub sageli ka üleköetud ruumis. Kuusejala võib täita märja liivaga, kui seda regulaarselt kasta, saab puu vajalikul hulgal vett. Raske nõu tõttu pole vaja karta, et puu ümber kukuks.

Kuuseoksad seisavad vaasis kauem rohelised, kui neid esialgu hoida paar tundi leiges vees ja seejärel määrida lõikekohad pookevahaga.