Oksüdatiivne stress – moehaigus või tõsine tervisehäire?

 (3)
Keha leelisesust tõstavad valgusteraapia ja päikesepaiste. Õnnelik inimene on sobivama PH-ga. Foto: SXC.HU

Stressist ei saa me oma elus üle ega ümber. See on lihtsalt elu üks koostisosa, mille põhjused ja avaldumisvormid on meil kõigil erinevad.

Viimasel ajal on hakatud rääkima oksüdatiivsest stressist. Teada on, et selline stress soodustab põletike (nt reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket.

Selle keerulise nimega stressi puhul on tegu meie keha rakkude hingamises paratamatult tekkivate vaheainete kahjustava toimega. Elusad rakud reageerivad pidevalt hapnikuga, mille käigus tekivad vabad radikaalid ja rida kiireid keemilisi reaktsioone. Need nn mürgised radikaalid kahjustavad rakke nii soole limaskestal kui veresoonte seintel.

Aktiivsete hapnikuosakeste hoogu pidurdavad antioksüdandid, mis aitavad toime tulla vabade radikaalide kahjustava toimega.

Antioksüdantide toimel:

- pidurduvad vananemisprotsessid,

- alaneb vere ülemäärane kolesteroolisisaldus,

- väheneb ateroskleroosi risk,

- väheneb südame­haiguste ja insuldi risk,

- aeglustub Alzheimeri tõbi,

- väheneb kasvajate tekke võimalus,

- vähenevad sigareti­suitsust tekkivad kahjustused jne.

Tähtsaimad antioksüdandid on vitamiinid A, C ja E, flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt.

Antioksüdandid tugevdavad vastastikku üksteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki tasakaalustatult ja üheaegselt.

Peamised oksüdatiivse stressi tekitajad on:

- vale toitumine,

- ebapiisav hingamine,

- magamatus,

- psüühiline pinge,

- saastunud keskkond.

Oksüdatiivne stress on organismi tegevuse aspektist väga ohtlik seisund, mis võib põhjustada koos teiste teguritega erinevaid kahjustusi ja haigusi. See tähendab, et organismi happe-leelise tasakaal (pH) on paigast ära.

Enamik inimesi teab, et muld ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimib ka meie kehas. Haigus saab areneda ainult happelistes tingimustes.

Happeline seisund vähendab võimet omastada mineraale ja teisi toitaineid, luues soodsad tingimused kasvajate arenguks ning muutes meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Ka vähirakkude vohamist soodustab keha liiga happeline keskkond. Teadupärast peab inimese veri olema püsiva väärtusega, aga kui see hakkab nihkuma happesuse poole, võetakse leelistavaid mineraale luudest, soodustades luuhõrenemist.

Organismi pH taset on võimalik määrata uriinist.

Happelisuse soodustajad:

- antibiootikumid;

- halvad harjumused - suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee;

- happeline toit - suhkur, valge jahu, liha, osa piima­tooteid,  pool­fabrikaadid, karastus­joogid, nn rämpstoit;

- lisaained toidus (eriti tuleks vältida maitse­tugevdajaid);

- liigne sportimine - valutavatesse lihastesse tekib piimhape;

- magamatus - õige pikkusega uni on väga oluline;

- paastumine - seetõttu ei olegi hea teha ilma arsti järelevalveta paastumist;

- mõned ravimid (nt paratsetamool, hormoonravimid, antibeebipillid);

- stress - negatiivne mõtlemine on võimas jõud iseenda vastu, ka lein, šokk;

- vale hingamine - pinnapealsel hingamisel ei jõua kudedesse piisavalt hapnikku;

- vähe vett - vesi neutraliseerib keha happelisust;

- vähene liikumine - istuv töö soodustab happelisust; trenn ja liikumine neutraliseerivad happelisust.

Kuidas tõsta keha leelisesust

Tuleb tarbida aluselisi toiduaineid.

Kuivharjamine aitab hoida kehale sobivat pH taset. Mõõdukas trenn ja liikumine vähendavad happesust, samuti massaaž.

Magada tuleb piisavalt ja joogiks tarbida vaid puhast vett.

Kui on tunne, et külmetushaigus hakkab ligi tikkuma, on kasulik minna sauna, sest vähem happeline keha suudab tõvele paremini vastu seista.

Hea on tegelda hobidega. Abi saab valgusteraapiast ja päikesepaistest. Õnnelik inimene on sobivama PH-ga.

Võib tarbida probiootikume - Beneflora pulbrit, Gefilus- ja Acidofilus-kapsleid jne. Samu baktereid saab ka õigesti hapendatud kurkidest ja hapukapsast.

Kasulik on süüa sigurijuurt, maapirni või võilillejuurt. Kõik need vähendavad keha happelisust. Õunaäädika vee joomine leelistab
organismi.

Mida iga päev süüa?

Aluseliste toiduainete hulka kuuluvad kõik aedviljad, enamik puuvilju (ka kuivatatud) ja kõik rohelised köögiviljad, marjad, herned, oad, läätsed, seened, tofu, pähklid, mandlid, seemned, maitseained, samuti meresool.

Kasuks tuleb roheline tee, veidi on lubatud punast veini.

Kakao ja šokolaad sisaldavad palju antioksüdante, mis neutraliseerivad vabu radikaale, soodustades kehas antioksüdantide sünteesi.

Värske, taimne ja toores toit aitab edukalt tasakaalustada happelist jääki andvaid toiduaineid.

Suhkur on seda happelisem, mida valgem ta on. Kui asendada valge suhkur pruuniga, on see suur samm tervislikuma toidu suunas.

Teisalt, üks suur kahju tegija on aspartaam ehk suhkruasendaja, mille vähki tekitavat toimet uuritakse juba aastakümneid.

Liha happelisus sõltub looma/linnu kasvatamisest ja tapmisest.

Täisteratooted lagunevad leeliselise jäägiga ning valge jahu seedub kehas happelise jäägiga. Valge jahu hulka kuuluvad ka makaronid. Eelistada tuleb rukki- ja täisteramakarone.

Toitumisteadlased on tulnud järeldusele, et selleks, et organism suudaks säilitada happe-leelise tasakaalu, tuleb leeliselist toitu süüa seitse korda rohkem kui happelisust loovat.

Marge Kaljuvee on M.I. Massaažikooli õpetaja

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare