Õppige astmaga elama
Astma on haigus, mis põhjustab paljudele häda just kevadel õitsemise ajal. Sellepärast on ka rahvusvahelist astmapäeva hakatud tähistama 6. mail. Päeva eesmärk on pöörata inimeste tähelepanu sellele tõsisele tõvele ning selgitada, kuidas seda kontrolli all hoides säilitada elukvaliteeti. Eesti Kopsuliidu ja Eesti Allergialiidu eestvedamisel viidi Tallinnas sel päeval läbi teavitusüritused Kesklinna lastepolikliinikus, Mustamäe ning Pelgulinna haiglas. Huvilistel oli võimalus lasta kontrollida oma kopse, konsulteerida arstidega, saada teavet astma ja allergia ning nende raviviiside kohta.
Astmat pole küll võimalik isegi praeguste meditsiiniteadmiste juures välja ravida, kuid seda saab edukalt kontrolli all hoida.
"Astma ravi nõuab patsiendi koolitamist ning koostööd arsti ja haige vahel," kinnitas Astmaliidu juht dr Ljudmilla Raudla. Ta on kogenud, et osa astmaatikuid umbusaldab hormoonpreparaate kortikosteroide, mida ravis kasutatakse. Tohtri ülesanne on tõestada, et need pole talle ohtlikud. "Õnneks leidub ka mittehormoonseid põletikuvastaseid ravimeid, mida saab kombineerituna kasutada," märkis Raudla.
Haiguse piir hägune
Astma on krooniline hingamisteede haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on tingitud bronhide limaskesta põletikust või ülitundlikkusest ehk allergiast mõne aine suhtes, mis seda ahenemist põhjustab.
Hinnanguliselt põeb Eestis astmat 5-10% inimestest. Lastel on see kõige sagedasem krooniline haigus. Üldse vaevab see tõbi lapsi rohkem kui täiskasvanuid - nende organism on ebatervislikule keskkonnale vastuvõtlikum. Samas võib õigeaegse ravi korral osal lastel see haigus puberteedieas taanduda.
Astma kulg võib olla erinev - vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste nähtudeni. Astmahoole võivad eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus, peapööritus või iiveldus.
Tallinna Lastehaigla arsti Triine Annuse sõnul pole astmat hoopiski nii lihtne diagnoosida kui näiteks diabeeti ning piir terve ja haige vahel on sageli hägune. Mõni haige on oma hädadega harjunud ega ole nendega kunagi arsti poole pöördunudki.
Ülekaalulisus ja tubakasuits
Tallinna Lastehaigla arsti Urve Putniku sõnul tõstab lastel astmasse haigestumise riski ka ülekaalulisus. Vähene kehaline aktiivsus lapseeas võib omakorda soodustada sellesse tõppe haigestumist täiskasvanuna. Veel mõjuvad halvasti tubakasuits ja saastatud õhk. Oma osa on ka geneetilisel eelsoodumusel.
Dr Putniku sõnul harjuvad lapsedki sarnaselt täiskasvanutega tihtipeale oma astmaga, vältides tegevusi, mis on neil varem neid hooge põhjustanud, näiteks sportimist.
Vt ka Targu talita.
