Oslosse võib südame jätta
Oslos ja ka mujal Norras on üsna kerge hakkama saada, kui inglise keelt osata. Üldjuhul saavad sellest aru nii tänaval kõndivad linlased kui ka teenindav personal. Inglise keelega võib ehk hätta jääda maakohas, kus käib vähem turiste.
Enamik sealseid teenindajaid on immigrandid või teistest riikidest paremat palka teenima tulnud. Nii kohtasin seekord kahte ettekandjat, kes on pärit Eestist. Seetõttu valdabki enamik neist ka inglise keelt.
Kui jõuda Oslosse varakult, nt kell 9 hommikul, võib rahumeeli kõndida mõnda suuremasse ostukeskusesse. Kuigi poed avatakse kell 10, on suurem osa kohvikuid avatud ning pakuvad värskelt ahjust tulnud saiu, pirukaid jms. Just kohvi ja värske küpsetatud saia lõhn võtavad külastaja esmalt vastu.
Kui tekib isu värske puu- või juurvilja järele, tasub minna toomkiriku ette. Seal on platsike, kus müüakse kohalikke juur- ja puuvilju ning lilli. Võib osta karbikese maasikaid ning need siis näljapeletuseks või maiustamiseks kohe ära süüa.
Eelmisel aastal alustati suuremate ümberehitustega Oslo kesklinnas, nii on veidi muutunud transpordi liikumine. Seega tuleb esialgu veidi ekselda, et leida just see õige koht, kust saab bussile või trammile. Kui seda muidugi vaja on.
Kindlasti kohtab tänavatel üsnagi palju rahakerjajaid. Ühed on mustlased, keda on sinna viimasel ajal üsna rohkelt tulnud ning kelle peamine elatusallikas ongi kerjamine. Nende suhtes ei olda eriti hästi meelestatud.
Teine suur grupp on narkomaanid, kes seda ka kõva häälega teatavad või on endale vastava sildi kaela pannud. Kas keegi narkomaanidele ka raha annab? Jah, antakse küll, sest nii loodetakse, et nad ei lähe vargile, vaid saavad oma doosi jaoks raha kerjates kätte.
Söögikohti on kesklinnas väga palju, igast hinnaklassist ja igale maitsele. Seekord sattusin väga vahvasse restorani Ekebergs, mis asub väikese mäe nõlval ning millest avaneb imeline vaade Oslole.
Tegu on kohaga, mille omanik ostis 1 Norra krooni eest. Maja oli lagunenud ning keegi ei soovinud seda, kuna linna nõue oli, et sinna loodaks koht, mis oleks linnakodanikele avatud.
Nüüd on sellest 1920ndatel ehitatud majast saanud kallis restoran ning imelise vaatega terrass, mis on väga populaarne. Selleks et head kohta saada, tuleb varakult kohal olla. Igatahes reede õhtul pool kuus õnnestus saada viimane koht vaatega linnale.
Kuigi toiduvalik väliterrassi menüüs oli napp - vaid kuus rooga -, olid need imehead.
Mõned kohad, mida võiks Oslos külastada
Vigelandi park
Kindlasti tasub minna kuulsasse Vigelandi parki, mis on linna keskuse lähedal. Sinna saab nii bussi kui trammiga.
80aakrine park on avatud ööpäev läbi. Üks osa pargist on skulptuuride imetlemiseks mõeldud, kuid seal on ruumi ka pikniku pidamiseks ja niisama ajaveetmiseks.
Skulptuuride autor Gustav Vigeland on pargi jaoks loonud 192 skulptuurigruppi rohkem kui 600 kujuga. Kõik kujud on tehtud õigetes mõõtmetes. Siin võib kohata noori ja vanu, naisi ja mehi. Igal kujul on oma sõnum. Võib öelda, et kõikvõimalikud inimlikud emotsioonid on jäädvustatud.
Edvard Munchi muuseum
Kui olla juba Oslos, siis see on kindlasti paik, mida tuleb külastada. Muuseumi asukoht ei ole just kõige mugavam, kuid peagi on plaanis tuua muuseum keskusele veidi lähemale.
Muuseumis saab hea ülevaate Edvard Munchi elust ja tegemistest. Väljas on tema parimad teosed.
Muuseumiga juhtus selline kurioosne lugu, et 2004. aastal viisid relvastatud vargad sealt Munchi ühed kuulsamad maalid "Karje" ja "Madonna". Õnneks saadi need kätte ning on taas vaatajate rõõmuks väljas.
Akershusi kindlus
Kui on vähegi huvi Oslo ja Norra ajaloo vastu, siis tuleks kindlasti siit läbi astuda. Kindlusesse sissepääs on tasuta ning seal võib ka niisama ringi jalutada ja piknikku pidada. Muuseumid on aga tasulised, kuid oma hinda väärt.
Akershus ehitati sellele kohale XIII sajandil. Tänapäeval kasutatakse seda veel pidulikel sündmustel.
Aker Brygge
Ostukeskused, sadam, restoranid, luksuskorterid - just need sõnad iseloomustavad seda paika. Kui linnas ringi jalutada, siis see on üks parimaid kohti, kus istuda pingile, puhata, võtta jäätis või kohv ning vaadata ümberringi keevat elu, randuvaid jahte jne.
Õhtuti tasub restorani tulla varakult, kuna kohtade saamisega on raskusi. Kõik tahavad nautida imelist vaadet merele.
Siit saab minna ka fjordi kruiisile, mille hinnad algavad 100 Norra kroonist ehk ligi 200 Eesti kroonist.
Sadamast võib osta kohalikelt krevetipüüdjatelt värskeid krevette, kui on hooaeg.
Või imetleda uhked ja ilusaid jahte ning purjekaid.
Viikingite muuseum
Kui on vähegi tahtmist aru saada, kes on norrakad ning miks nad on sellised, nagu nad on, tasub külastada seda muuseumi. Seal saab ülevaate viikingite kultuurist: kuidas nad elasid, kuidas surid, mida kandsid, millega merd sõitsid.
Samasse piirkonda jäävad ka Frami ja Kon Tiki muuseumid. Nii et kui ringkäik pole liiga pikaks veninud, tasub neidki vaadata.
Karl Johans Gate
See tänav algab kuningapaleest ning viib raudteejaamani.
Kuningapaleesse saab harva, kuna kuningas kasutab seda igapäevaselt. Suvel on siiski võimalusi käia seal ka ekskursioonil.
Tänav ise on Oslo üks peatänavaid, kus asub enamik poode.
Grønland
See on koht kesklinnas, kus elavad peamiselt immigrandid. Hästi palju on Oslos pakistanlasi. Kui on vähegi soovi nende eluga veidi enam tutvuda, proovida nende restoranis toite, tasub sinna minna.
Pealegi on seal õlu odavam kui teistes Oslo pubides.
Vabaõhumuuseum
Kuigi kõigile ehk ei meeldi käia vanu maju vaatamas, tasuks Oslos seda kindlasti teha. Selleks tuleb sõita bussi või laevaga Bygdøle.
Üks põhjus muuseumi külastamiseks on sealne näidis Norra suurepärastest puukirikutest. Lisaks sellele on väljas umbes 170 originaalset maja, millest vanimad pärinevad keskajast.
Muuseumis elavad hobused, lambad ja teised loomad, keda ka külastajad näevad majade vahel ringi jalutamas. Kohapeal tegutsevad sepad ja käsitöölised, kes valmistavad asju vanal moel. Neidki esemeid saab endale soovi korral osta.
Lisaks päris vanadele majadele avaneb hea võimalus heita pilk XIX sajandi Kristianiale (nii kutsuti Oslot varem).
Oslo ooperimaja
Uus ooperimaja valmis 2007. aastal, kuid ametlik avamine toimus tänavu kevadel. Maja on üleni valge ning sätendab päikese käes sel moel, et ilma päikeseprillideta ei ole seal turvaline käia. See on kirjas ka hoiatusel, mida näeb ooperimajja sisenemisel. Head võimalust on kasutanud nutikad äritsejad, kes müüvad kohe sealsamas üle tee päikeseprille.
Ooperimajas saab jalutada katusele ning heita pilgu ümbruskonnale. Või siis hoopiski minna nii madalale kui võimalik ning pista varbad vette.
Maja puhul peetakse märkimisväärseks sedagi, et see ehitati odavamalt, kui eelarves oli ette nähtud. Plaanitud 4,4 miljardi Norra krooni asemel kulus 4,1 miljardit ehk 300 miljonit vähem.
Ja lõpetuseks veel ilmast: ole alati valmis üheks korralikuks vihmasajuks. Oma asukoha tõttu on Norras ning ka Oslos uduseid ja vihmaseid päevi rohkem kui päikesepaistelisi. Kuid ka vihmas on Oslo sama huvitav ja avastamist väärt kui päikeses.
