Peapööritus on tegelikult meelepete - tunne, et ümbrus, selle mingi osa või inimene ise liigub. Lisanduda võivad iiveldus, oksendamine, silmatõmblus ehk nüstagm (silmamunade kiire ja peaaegu ühtlane korduv edasi-tagasi tõmblev liikumine), higistamine, vererõhu langus või tõus ning teised kõrvalekalded.

Tasakaalu ja kehaasendi hoidmise eest hoolitseb meie sisekõrv. See asetseb oimuluus. Sisekõrv on luusiseste õõnte ja looklevate kanalitega keerdkäigustik, mida nimetatakse labürindiks.

Seda täidab sisekõrvavedelik. Labürindi keskosas on kaks kotjat sopist. Ühte neist avanevad kolm poolringkanalit. Poolringkanalid ja sopised moodustavad tasakaaluelundi. Selle seintes paiknevad meelerakud, mis reageerivad pea asendi muutumisele.

Sisekõrvast kandub erutus piki tasakaalunärvi kiude peaaju närvikeskusesse.

Kui ärritused saabuvad peaajju mõlemalt kehapoolelt tavalise sageduse ning tugevusega, siis peapööritust ei teki.

Selle võivad esile kutsuda igasugused hälbed.

Peapööritus ehk vertigo võib olla täiesti ohutu, aga ka tõsine haigustunnus.

Peapöörituse põhjusi

- Pärilik soodumus.

- Kehaasendi järsk muutumine, näiteks sõiduki ebaühtlasel liikumisel-õõtsumisel - torm merel, augud asfaldis jm.

- Tasakaalunärvi põletik, mis tekib harilikult pärast mõne palavikuga haiguse põdemist - ootamatult ilmnevad tugev peapööritus, oksendamine, hirmutunne ja võimetus püsti seista.

- Kõrvahaigused.

- Ménière'i tõbi - tugev peapööritus koos iivelduse ja oksendamisega, kuulmise nõrgenemine, kohin kõrvus.

- Mürgistus (näiteks alkoholist), arstimitega liialdamine (vererõhu ja parkinsonismivastased ravimid, antidepressandid jt) või nende kõrvaltoime.

- Peaaju kasvaja.

- Hulgiskleroos.

- Negatiivsed elamused, ärevushäired, allakukkumishirm kõrguses olles.

- Pinges kaelalihased ja lülivaheketta väljasopistumine kaela piirkonnas.

- Tasakaaluelundi verevarustuse nõrgenemine või aju vereringe halvenemine (eriti eakatel ajuarterite skleroosist). Eakatel põhjustab enamasti peapööritust mitme ealise muutuse koosesinemine.

- Silmahaigused.

- Ägedad ja kroonilised haigused - nakkused, parkinsonism, epilepsia, suhkurtõbi, mõningad südamehaigused jt.

Naised meestest tundlikumad

Kõige sagedamini tekib peapööritus tasakaaluelundi talitluse häiretest.

Umbes 40% naistest ja 20% meestest on peapöörituse tekkimiseks pärilik soodumus. Nad jäävad hõlpsasti merehaigeks. Lastel tekib kõige kergemini sõiduiiveldus. Naised on meestest tunduvalt tundlikumad, eriti menstruatsiooni ja raseduse ajal. Pärast kindlale maapinnale jõudmist võib pind veel mõni aeg jalge all kõikuda, kuid tervel inimesel mingeid püsivaid terviserikkeid ei ilmne.

Healoomuline äkkhootine asendi-peapööritus esineb 20% kõigist peapöörituse all kannatajatest. Asendi-peapööritust kohtab igas vanuses, sagedamini siiski kesk- ja vanemas eas. Näiteks kolmandik kõigist üle 70-aastastest inimestest on seda kogenud vähemalt korra. Jällegi on enamik nende hoogude all kannatajatest naised.

Asendi-peapööritus võib tekkida voodis paremale küljele pööramisel, kiiresti sealt tõustes või sellesse heites. Samuti võib hoog vallanduda pea painutamisest taha ja üles vaatamiseks, pea painutamisest ettepoole või sügaval kummardamisel ette, aga ka töötamisest üle pea tõstetud kätega. See peapööritushoog on lühike, kestab 5, 10 või 20 sekundit. Järjekordne asendi muutus kutsub esile uue tasakaaluhäire.

Peapöörituse esinemisel tuleb pöörduda perearsti poole, sest selle häire põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus, näiteks ajukasvaja. Vajadusel suunab ta patsiendi eriarsti juurde. Kui peapöörituse põhjus on selgitatud, määratakse ravi.

Mõnda liiki peapööritust on võimalik ennetada või vähendada.

Kuidas ennetada

- Lastel ja noortel saab tasakaaluelundi talitlus- ja kohanemisvõimet arendada treeninguga, näiteks riistvõimlemisega, karusselliga sõitmisega, valsi tantsimisega jne.

- Asendi-peapööritushoogude vältimiseks hoiduge hoogu põhjustavatest liigutustest.

- Purjuspäise peapöörituse korral lamage vaikselt, kuni tuleb uni. Ärge ehmuge, kui pikali heitmisel peapööritus esialgu tugevneb. Järgmine kord vältige joomist.

- Sõiduiiveldusest ja peapööritusest hoidumiseks puhake enne reisi korralikult.

- Lennukis-laevas viibige selle keskosas, bussis esiistmel, samuti autos.

- Reisimisel sööge mõõdukalt.

- Sõidu ajal suunake pilk kaugusesse, ärge lugege ajalehte või raamatut.

- Enne sõitu ja sõidu ajal võtke mõnd histamiinivastast ravimit ning oksendamisvastast preparaati.

Ajakirjast Targu talita