Perearsti kvaliteedisüsteem annab patsiendile turvatunnet
Kõige esimene kontakt terviseküsimuses peab inimese jaoks olema perearst. Samuti sõltub perearsti otsusest ja tegevusest ravi edasisel korraldamisel väga palju.
Aga kuidas teada, kas minu perearst on piisavalt heal tasemel? Või kas mu perearst jälgib piisavalt mu kroonilist haigust ja jagab ennetavat infot?
On igati mõistetav, et kui meie tervisemure kiiret ja rahuldavat lahendust ei leia, võib tekkida küsimusi arsti pädevuses. Samas tuleb aga meeles pidada, et kõik perearstid on kvalifitseeritud eriarstid - nad on läbinud põhjaliku väljaõppe residentuuris ja suutelised tegema pädevaid raviotsuseid.
Esmatasandi arstiabil ehk perearstidel on väga oluline roll Eesti tervishoiusüsteemis ning haigekassa üks strateegiline eesmärk on selle järkjärguline suurendamine. Samas jälgib haigekassa pidevalt ravikvaliteeti. Üheks haigekassa kvaliteedi arendamise ja kontrollimise osaks on perearstide kvaliteedisüsteem (PKS). Selle töötas välja haigekassa koostöös Eesti Perearstide Seltsiga ja eesmärgiks on arendada haiguste ennetamist ning kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimist. Süsteem rakendus 2006. aastal. PKSiga liitunud perearste on Eestis 772 ja nendest 412 saavad kvaliteeditasu ennetustöö, krooniliste haigetega tegelemise ja erialase lisapädevuse eest kindla punktisüsteemi alusel.
Motivatsiooni suurendamine
Kvaliteedisüsteemi eesmärk on motiveerida perearste:
tegelema aktiivselt haiguste ennetustööga;
tõkestama nakkushaiguste levikut;
efektiivsemalt jälgima kroonilise kuluga haigusega patsiente;
osutama ravikindlustatutele laiapõhjalisemat tervishoiuteenust. Indikaatorite põhine süsteem aitab perearstil paremini oma tegevust analüüsida. Samuti annab see perearstile võimaluse võrrelda oma tulemusi teistega, et välja selgitada enim arendamist vajavad valdkonnad. Praegu on perearstidele välja töötatud 59 erinevat indikaatorit. Haigusi ennetava tegevuse indikaatoreid on 32, krooniliste haigete jälgimise indikaatoreid 27. Neile lisandub veel erialane lisapädevus.
Erialase lisapädevuse all hinnatakse, kas perearst tegeleb täiendavalt normaalse raseduse jälgimise ja günekoloogiliste läbivaatustega ning rakendab oma oskusi kirurgiliste pisimanipulatsioonide teostamisel. Nii saab patsiente säästa asjatutest käikudest eriarsti juurde.
Kvaliteedisüsteem võimaldab perearste sõltuvalt töö tulemuslikkusest diferentseeritult tasustada. Lisaks on süsteemiga liitunud perearstil uuringufond kõrgem (34%) võrreldes teistega (29%), et määrata vajalikke uuringuid oma nimistu kõigile kroonilistele haigetele.
Perearstidel, kes on saavutanud kvaliteedisüsteemis positiivse tulemuse, on alates 2012. aastast uuringufondi kasutamise võimalus veel 3 % suurem kui teistel.
2012. aasta kvaliteeditasu maksti välja 2013. aasta juulis ühekordse maksena. Kokku on väga hea tulemuse saavutanud perearstil võimalik tavapärasele rahastamisele lisaks saada kuni 3835eurot. Ühtekokku on haigekassa perearstidele kvaliteeditasu maksnud juba seitse aastat.
Kui algusaegadel täitis kvaliteedimõõdikuid igal aastal üha enam perearste, siis viimase kolme aastaga on tulemused stabiliseerunud. Tabelist on näha, et kvaliteeditasu süsteemis osalemises on kõige tublimad Pärnu arstid. Eriti tublid on Hiiumaa perearstid, kes osalevad sajaprotsendiliselt ja kõik saavutavad ka positiivse tulemuse.
Pidev jälgimine, vähem tüsistusi
Kvaliteedisüsteemis on tulemuse saavutamiseks vaja täita nõutav hõlmatus ehk teatud arvule oma nimistu patsientidele peab osutama vajalikke tegevusi. Haigete jälgimiseks kinnitavad perearstid oma nimistus olevad sihtrühma kuuluvad isikud haigekassale (näiteks II tüüpi diabeedihaiged). Vastavalt sellele, kui suurele osale sihtrühmast on tehtud indikaatoriga määratud ravi, vastuvõtt või uuring (seda jälgitakse esitatud raviarvete alusel), moodustub hõlmatus. Enamikule haigusi ennetava töö indikaatoritest on nõutavaks hõlmatuseks alati 90%. Krooniliste haiguste puhul liidetakse nõutava hõlmatuse saamiseks eelneva aasta kõigi kvaliteedisüsteemis osalenud perearstide keskmisele hõlmatusele 10% (kuid nõutav hõlmatus ei saa ületada 90%). Pidevalt kasvav nõutav hõlmatus sunnib arste igal aastal oma tulemust parandama ja selle poole püüdlema, et võimalikult paljud inimesed sihtrühmast oleksid jälgimise all.
Haigekassa tulemuste alusel on ka krooniliste haigete puhul nõutav hõlmatus aastast aastasse kasvanud. Kasv tuleneb osaliselt sellest, et igal aastal võtab kvaliteedisüsteemist osa enam perearste, mis suurendab sihtrühma isikute arvu. Iga aastaga kasvab ka tulemuse saavutanud perearstide osakaal, mis suurendab vajalike uuringutega hõlmatud isikute arvu. Seega võib väita, et viimastel aastatel on oluliselt paranenud krooniliste haigete pidev jälgimine perearstide poolt. Üha enam on neid patsiente, kelle seisundit pidevalt monitooritakse ja see on kahtlemata vähendanud haigusega kaasnevaid tüsistusi.
Rõhutaksime kõigile, et perearst ja -õde on peamised ja esmased abilised igapäevaste terviseprobleemide ennetamisel-lahendamisel. Seega, kui perearst palub teid näiteks kroonilise haiguse puhul regulaarsele kontrollile, on see teie enda tervise hüvanguks - nii saate vältida haiguse süvenemist või komplikatsioonide vältimist tulevikus.
Seega saab täna öelda, et perearsti kvaliteedisüsteem on edukalt rakendunud ning perearstide ja -õdede töö haiguste ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel on olnud tulemuslik. Arvestades, et tulemuse saavutanud perearste on tõusnud juba 53 protsendini osalejatest, tuleb siiski edasiste arengute osas leida lahendusi, kuidas motiveerida seni veel mitte liitunud perearste kvaliteedisüsteemis osalema. Lisaks analüüsib haigekassa koos Eesti Perearstide Seltsiga neid põhjusi, miks ühel või teisel perearstil jäi tulemus saavutamata - nii saab tulevikus sellele lahenduse leida.
Mõisted
- Pearaha on mõeldud patsientidele ja tegevuskuludeks (palgad, seadmed, sisustus jm). Pearaha suurus sõltub arsti nimistus olevate patsientide east.
- Uuringufond on protsent pearahast – see eraldatakse perearstidele uuringute ja protseduuride osutamiseks patsientidele.
- Baasraha sihiks on katta ruumide rent, kommunaal- ja transpordikulud.
- Lisatasu, mida nimetatakse ka kaugusetasuks, on mõeldud maapiirkondades tegutsevate arstide suuremate transpordikulude katteks.
- Kvaliteeditasu jagatakse kvaliteedisüsteemis osalevatele perearstidele ennetustöö, krooniliste haigetega tegelemise ning erialase lisapädevuse eest kindla punktisüsteemi alusel.
