Pitsipäevast ja Haapsalu tegusatest naistest
Sageli tullakse pärast päevatoimetusi, kui teised inimesed telerile seltsi pakuvad, veel õhtulgi kokku, et koos midagi teha. Miks?
Elu oleks muretum – tolmu ja segadust vähem ning peavalu pooleliolevatest töödest jääks hoopiski ära. Enamasti tuuakse põhjuseks rahulolu oma kätega tehtud töödest, teine jälle räägib, et ei suuda käed rüpes istuda, ikka peab mingi töö näpus olema.
Eks räägib ju vanarahvatarkuski, et naise käed peavad kogu aeg rakkes olema. Uurin Haapsalu Käsitöö Seltsi eestvedajalt Mirje Simsilt, mis vägi ajab naisi veel õhtusel ajal käsitöö seltsis ühiselt toimetama.
Kust leiate õpetajad?
Õpetajad on seltsi enda liikmete seast, huvipakkuvaid koolitusi tellime ka väljastpoolt seltsi. Käime muuseumides, osa naisi käib ka ühistel materjalihankimise reididel. Osaletakse Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu üritustel ning koolitustel. Traditsiooniks on osalemine ERKLi käsitööpäevadel ja mardilaadal.
Meie oma seltsikaaslase Maie Klissi juhendamisel valmivad sõbad ja suurrätid, kõlavöid võib peagi meetritega mõõtma hakata. Kõik uued tulijad on ka Haapsalu salliga hakkama saanud ning selle üle on väga hea meel. Salliõpetajaks on meil Aime Edasi, tikkimise kohta oskab õpetussõnu kõige paremini öelda Silvi Saarlo.
Kas eeloleval suvel on Haapsalus oodata ka põnevaid tegemisi?
5. august tõotab Haapsalu jaoks tulla eriline pühapäev – toimub Haapsalu esimene pitsipäev, mis on traditsioonilise Haapsalu sallipäeva uus nägu. Kuursaali ümbrus Promenaadi südames saab sel päeval täis pitsi ja käsitööoskusi.
Oma pitse ja tarkusi tulevad jagama Hiiu, Muhu ja Setu pitside, niplispitsi, sõlmpitsi, puitehispitsi, savipitsi ja loomulikult Haapsalu salli pitside meistrid. Saab vaadata, õppida, proovida, osta ja nautida. Oma käsitööraamatuid tuleb näitama ja laenutama Lääne Maakonna Keskraamatukogu. Lisaks käsitööle on võimalik osa saada heast muusikast ning tantsust.
Kavas on juba traditsiooniline kudumisvõistlus Haapsalu salli võtmes, loeng puitpitsi ajaloost, õpitoad, pitsiteemaline viktoriin ja palju muud huvitavat. Oma juubelit tähistame suure ühiskudumisega. Ootame kõiki soovijaid koos meiega üheskoos pitsi kuduma. Ka sada aastat tagasi võis selles mereäärses piirkonnas kudujaid kohata. Toome nad siis Promenaadile tagasi!
Kindlasti on oodatud käsitöömaterjalide ja -vahendite müüjaid. Pitsipäeva õnnestumisele on õla alla pannud Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Sihtkapital ja Haapsalu linnavalitsus.
Milline on seni seltsi suurim saavutus, mis rahulolu pakkunud?
Selts on pidanud Haapsalu salli ja rätti oma südameasjaks. Aastal 2002 üllitas selts koostööpartnerite toel raamatu kauaaegse rätikuduja (kelle rätte-salle peaks olema maailmas juba üle tuhande ja kes praegu 83aastasena ikka veel koob) Linda Elgase mustritest.
Kindlasti on esiletõstmist väärt kaks raamatut, mille loomisel oleme abiks olnud ja mille üks autoreid on meie seltsi auliige Aime Edasi.
Need raamatud on loomulikult “Haapsalu sall” ja “Haapsalu rätt”. Meie ühisest tegevusest tooksin esile Haapsalu sallipäevad, mida oleme läbi viinud juba 1996. aastast alates.
See annab põhjuse tagasivaateks ning juba praegu saan öelda, et kõik need aastad on olnud täis huvi ja soovi hoida traditsioonilist käsitööd au sees ning alati õppida, uusi teadmisi hankida ja neid edasi anda.
See on arvatavasti ka põhjuseks, et Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit omistas meie seltsile pärandihoidja austava nimetuse.
Kui vana on Haapsalu sall?
Haapsalu salli teadaolev ajalugu ulatub XIX sajandi esimesse poolde. Sall ja kolmnurkne rätt on nelinurkse räti järeltulijad. Suure räti ülesanne oli kandjat külma eest kaitsta. Kuurordi kuulsuse kasvuga suurenes suvitajate arv ning esmane ei olnud enam salli-räti soojus, vaid olulisemaks sai ilu. Teadagi, naised on edevad igal sajandil, enne ja pärast meid.
Haapsalu salli kudumisel on omad iseärasused, mis teevad pitssallist Haapsalu salli. Kahjuks oleme näinud, et Haapsalu salli nime all müüakse tavalisi pitssalle. Sestap võikski Haapsalu salli müüja ja ka ostja teada, mille poolest erineb Haapsalu sall tavalisest pitssallist.
Pitsikuduja Aime Edasi nõuandeid Haapsalu salli kudumiseks.
1. Sall kootakse täisvillasest lõngast, keskmine jämedus 28/2, vardad 3–3,5 mm (olenevalt kudumise tugevusest).
2. Salli mõõdud on 3:1 (pikkus 170–180 cm, laius 65–70 cm; need on soovituslikud).
Sellised mõõdud saab: laiusele u 120 silmust, pikkusele u 220 ripsi.
3. Sall kootakse kahes osas – keskosa ja eraldi kootud äärepits, mis hiljem sallile külge õmmeldakse.
4. Äärepits kootakse sirge ja nurgad tekivad lisasilmustest pitsi külgeõmblemisel.
5. Pärast pitsi külgeõmblemist sall pestakse õrnalt käsitsi ja venitatakse.
6. Pärast kuivamist tuleb pitsi ääresilmused võtta vardale, et nad ilusad ümarad jääksid.
