Puutöö passib ka naistele
Puutöö pole kaugeltki ainult meeste töö, vaid see on väga loominguline käsitöö, mis passib hästi ka naistele. Kuna siiamaani on poistele koolis valdavalt puutööd ja tüdrukutele vaid näputööd õpetatud, siis vestmisnoa ja sae käeshoidmine võib naistele esialgu tunduda harjumatu, kuid sellest saab harjutamisega õige ruttu üle.
Eesti Põllumajandusmuuseumi vastavatud puutöötoas Ülenurmel on nüüd puutöö tegemiseks nii head tingimused, et muuseumirahvas otsustas kohe alustada puutööalaste koolitustega. “Alustuseks korraldasime puutöö kursused kogu perele, et oleks ühtlasi ka selline tore ühise ajaveetmise võimalus,” selgitab muuseumi konservaator-restauraator ning koolituste korraldaja Janika Turu.
Koolitusele tulles on mehed puutöös enamasti edasijõudnud ja nemad saavad kohe esimesel korral hakkama näiteks puulusika tegemisega. Naistele pole mingi probleem teha valmis võinuga või pannilabidas ning nad naudivad esemetele mustrite põletamist. Lapsed saevad sanglepast valmis lõikelaua. Et kõik teadmised ja oskused rahulikult omandada, oli koolitus jagatud kolme ossa ning kõik alustatud esemed said ka kenasti valmis.
Hea tööriist on pool võitu
Puutöö läheb paremini, kui selle tegemiseks on head tööriistad ja sobiv materjal. Koolitusel tehaksegi kõigepealt selgeks, milline puit tarbeesemete valmistamiseks sobib ning kuidas puitu välimuse järgi ära tunda. “Kõige parem materjal köögitarvete valmistamiseks on sanglepp ja ka kask sobib selleks otstarbeks hästi,” selgitab Janika.
Koolitusele tulijatele on juba valmis tehtud kasepuust lusikate ja pannilabidate toorikud, millele siis noaga täpsem kuju tuleb anda. Lusika varre vestmiseks kasutatakse voolimisnuga, millel on tavalisest noast märksa lühem, terava tipuga tera. Lusika õnaruse voolimiseks kasutatakse erilist lusikanuga, millel on rõngasse keeratud tera. Vasakukäelistele sobib lusikanuga, mille tera mõlemad küljed on teritatud.
Kui köögiriistale on noaga sobiv kuju antud, tuleb see liivapaberiga siledaks lihvida. Selleks kasutatakse algul nr 100 ning teistkordsel lihvimisel nr 180–240 liivapaberit. Kui ese on lihvitud, kaetakse see parema veehülgavuse ja puidupinna kaitse tagamiseks mitmel korral linaõliga.
Kui õli on korralikult puitu sisse imbunud, võib esemele põletada meelepärase ornamendi. Selleks on puutöötoas spetsiaalne põleti, mille tulist otsikut on mugav käes hoida ning mis võimaldab teha ilusat ühtlast mustrit.
Kui oskused ja julgus puutööd teha tasapisi kasvanud, on mõistlik endale isiklikud tööriistad muretseda. Et tööriistade kvaliteedis kindel olla, soovitab Janika Turu voolimisnuge, lusikanuge, tapisaage, höövleid jms soetada puutööriistade edasimüümisele spetsialiseerunud poodide kaudu. Põllumajandusmuuseumi puutöötoa järgnevate koolitustega saate end kursis hoida põllumajandusmuuseumi kodulehe kaudu.
