Reumatoidartriidi kulgu saab muuta
Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog TIINA VELDI, millised on reumatoidartriidi sümptomid?
Elu jooksul esineb suuremal osal inimestest mõnikord paaripäevast liigeste valu või paistetust, põhjuseks ülekoormus, trauma või viirushaigused.
Aga kui tekib valu ja hommikune liigeskangus, mis ei möödu paari nädalaga, tuleks pöörduda arsti poole. Valu, turse, hommikune kangustunne liigestes, eriti varba- ja sõrmeliigestes ning kui tere-pigistus on valus - need võivad viidata algavale kroonilisele liigesepõletikule, ehkki alguses ei pruugi vereanalüüsis nihkeid olla.
Reumatoidartriidil võivad haiguse algstaadiumis puududa haigusele omased kindlad sümptomid.
Seetõttu on arstil õige diagnoosi panemiseks vahel vaja patsienti korduvalt visiidil näha. Et patsient teaks esimest korda õigel ajal tulla, tuleb õpetada inimesi ennast jälgima ja ohumärke ära tundma.
Ka perearstide teadlikkus peaks kasvama. Ülioluline on hea koostöö perearstide ja reumatoloogide vahel, et abivajavad patsiendid jõuaksid reumatoloogi juurde lühima ooteajaga.
Mida kujutab endast reumatoidartrtiit, kui ohtlik see on?
Reumatoidartriit on kõige levinum põletikuline liigesehaigus, see on krooniline ja progresseeruva kuluga, kahjustab enamasti liigeseid, aga võib haarata ka kõiki siseorganeid.
See ohustab naisi kolm korda rohkem kui mehi, inimesed võivad haigestuda igas vanuses.
Kaasneb invaliidistumine, töövõime kaotus, elukvaliteedi langus, liigesedeformatsioon. Eestis põeb seda haigust 1% elanikkonnast ehk umbes 13 000 inimest.
Mis põhjustab seda haigust?
Ühtset tekitajat pole teada. Suur osa on geneetilisel eelsoodumisel ja väliskeskkonna faktoritel, mis võivad eelsoodumust realiseerida, näiteks traumad, infektsioonid, läbipõetud haigused, stress, ülekoormus tööl, ülemäärased pinged, mis viivad organismi immuunsüsteemi tasakaalust välja, nii et ta ei tule enam toime stressifaktorite likvideerimisega.
Tekib krooniline põletik, mida kahjustatud immuunsüsteem ise käigus hoiab.
Viimasel 10-15 aastal on reumatoidartriidi ravis toimunud läbimurre. Palju on saadud teada reumatoidartriidi tekkemehhanismide kohta ja sellest lähtuvalt on ka suuri edusamme ravis.
On see siis ravitav haigus?
Haigus ei ole väljaravitav, aga kaasaegsete ravimite ja teadmistega on võimalik selle rasket kulgu muuta, kui ravi alustatakse haiguse varajases staadiumis.
Otsustav aeg on esimesed kolm kuud sümptomite tekkest ravi alustamiseni. Ainult kiirelt tegutsedes saab ära hoida jäävate liigesedeformatsioonide teket.
Levinud haigus kogu maailmas
1,7 miljonit naist kogu Euroopas elab kroonilise liigesepõletikuga. See haigus avaldab nimetatud naiste ja ka nende perede elule väga tugevat mõju nii füüsiliselt, finantsiliselt kui emotsionaalselt.
Kogu Euroopas elab üle 100 miljoni inimese, kes põevad reumatoidartriiti või mõnda muud luu- ja liigesehaigust. Reumatoidartriit ning teised luu- ja lihaskonna haigused moodustavad 40% kõikidest kroonilistest haigustest. 54% juhtudest põhjustab reumatoidartriit pikaajalise puude.
Reumatoidartriidi ravikulud ning sellest haigusest tingitud töövõime kadumise või vähenemise põhjustatud kulud on kokku üle 200 miljardi euro aastas.
- Reumatoidartriiti haigestumus on 0,5-1% ELi ja USA populatsioonist.
- Naised haigestuvad meestest kolm korda sagedamini.
- Suurim haigestumine on ca 60ndatel eluaastatel.
- Reumatoidartriit vähendab eluiga 3-18 aasta võrra.
- Reumatoidartriit on sageli invaliidistumise põhjus, haiguse pikaajaline prognoos on halb:
- 10 aastaga väheneb töövõime 50%;
- 20 aastaga saabub invaliidistumine 90%.
Patsient, perearst ja reumatoloog koostöös
Patsiendi ülesanne on pöörduda õigel ajal perearsti poole, soostuda raviga.
Perearst peaks patsiendi põletikulise liigesehaiguse kahtlusel kohe reumatoloogi juurde suunama ning olema valmis reumatoloogidega koostööks.
Mis on reumatoidartriit?
Krooniline liigesepõletik ehk reumatoidartriit on krooniline põletikuline haigus, mis paneb immuunsüsteemi liigeseid ründama. Kui seda õigesti ei ravita, võib haigus valu ja liigeste hävinemise tõttu liikumisvõimet suuresti vähendada.
Lisaks on see haigus süsteemne, mis tähendab, et võib kahjustada kogu kehas ka paljusid kudesid väljaspool liigeseid, sealhulgas nahka, veresooni, südant, kopse ja lihaseid.
