Risti pistmine
Paljude tikkimispistete korral teavad vaid asjatundjad, kuidas üht või teist pistet nimetatakse, aga ristpiste on nii lihtne ja tuntud, et erilist tutvustamist ei vaja.
Ristpiste on tehnika, mis ei jäta kedagi ükskõikseks – on neid, kes seda armastavad ning neid, kelle jaoks võiks see tikand olemata olla.
Korrapärase ristpistetikandi eeliseks on kangas, mille koe- ja lõimelõngad loetavad ning ühejämedused. Nii on hea lõngu lugeda – piste aluseks valitakse võrdne arv lõngu horisontaal- ja vertikaal-
suunas.
Korrektses ristpistetikandis on pealispisted kogu tikandi ulatuses ühesuunalised, see tähendab, et kaldega paremalt alt vasakule üles. Ristpiste tikitakse vasakult paremale ja seejärel tagasi rea algusesse.
Kangal, mille koe- ja lõimelõngad on väga peenikesed, võib abimaterjalina kasutada spetsiaalset abivahendit kanvaad, mis kangale asetatult on tööle raamiks ning mille abil on hea lõngu lugeda.
Kui töö valmis, tõmmatakse kanvaalõngad tikandi alt ettevaatlikult välja.
Kes mustri valimist ja lõngade arvutamist tüütuks peab, võib poest osta valmis komplekti, kus muster on juba kangale kantud ning ka vajalikud lõngad tegija eest valitud.
Joonise selgituseks
Ristpistetikandi motiive võib kasutada ka heegelmustrina. Punase ruudu kohal tuleb heegeldada neli sammast ning värvitu ruudu kohal heegelda kaks ahelsilmust, mis ülesjoonistatult näeb välja nii:
||||¨||||¨||||¨||||¨
Vaatamata usinale koe- ja lõimelõngade lugemisele, võib ikka väike arvutusviga sisse tulla. Seetõttu on suuremahuliste tööde korral kaval alustada tikkimist töö keskelt, nii on tekkinud viga kõige lihtsam peita. Fotodel olevad mustrid on üles tähendatud aegadetaguselt viledaks loetud Nõukogude Naise mustrilehelt.
