Sallipitside mustrid ja nende lood
Kõik legendid saavad millestki alguse. Tänapäeva kiire elu on pannud paljusid unustama muinasjutte ja legende, ehkki just neist võiksid inimesed otsida julgustust ning headust
ja oskust kõike märgata.
Ülle Ehala võttiski kätte ning mõtles välja mõned uued legendid, segas kuuldud juttudega ning andis kuduja vaatenurga.
Nii sündisidki sallipitside mustrid ja nende lood. Vardaveeretamise kõrvale on vanaemad alati leidnud aega ka lastelastele lugusid jutustada, nii muinasjutte kui tõestisündinud lugusid elust enesest.
Läheneva talvehooaja suuremad kudumistööd ning jutuvestmised on veel ees. Anname siinkohal ka lugejatele võimaluse osa saada Haapsalu pitsipäeval Ülle Ehala jutustatud õnneliku lõpuga muinasjutust, mida pere kõige väiksematele ka edasi rääkida. Või mine tea, ilus on ju uskuda, et just nii see kõik juhtuski ammu aega tagasi... Laseme legendi inimeste sekka elama.
Lossiaia ilmutused
Haapsalu lossiaiast on ikka varandusi otsitud. Nõnda otsustanud kord ka üks vaene käsitööneiu muistsetest rikkustest osa saada. Neitsi seadnud enne sammud aga nõia juurde, et salatoimetuse pasliku aja ja koha kohta seletust saada. Moor käskinud neidisel minna augustikuu kolmandal täiskuuööl varemete vahele jalutama ja seletanud, et siis ilmutavad end salamärgid, mis õnnetee kätte juhatavad.
Läinudki varanduseotsija määratud ajal linnusesse. Augustiöö oli sume ja sametine. Linnutee helkles laotuses kuidagi väga eriliselt ja kohe kutsus end imetlema ning mällu haarama. Kummaline tundmus paisutas neiu rinda ja haaras meeli ning aegade kutse haaras ta enesesse...
Korraga märkas neiu, et kõik linnuse seitse tornigi oma endises uhkuses öös hõbedaselt vastu kumasid. Sealsamas hakkasid helendama ka iidsed müürid, mille kividelt voolasid pärlendavad veepaelad maaliliste mustritena alla. Neid seisis lummatuna kogu öö... Koidikul pöördus ta koju tagasi.
Põgusas unenäos ilmutas piigale end lahke haldjas, kes imepeenest lõngast pitssalli näitas ja kudumiseks ka juhatusi andis. Keskhommikul ärgates tundis neid, et kohe peab vardad kätte võtma ja öise ilmutuse mustriteks looma. Nõnda kuduski ta ühte salli Linnutee, teise müürikivide hõbedase õnnelehekirja ja tornid said veel kolmanda salli sisse.
Õhkõrnad õlakatted meeldisid paljudele, tütarlapse nobedad näpud said üle linna kuulsaks ning peagi pidi ta uusi ja uusi salle kuduma. Nõnda oli leib alati laual ja mõnda jagus sukasäärdegi panekuks.
