Seentega saab võluvaid värvitoone
Ameeriklanna Miriam Rice oli üks esimesi, kes seentega värvima hakkas. 1974. aastal ilmus tema sulest raamat “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”).
Värviseeni leidub ka Eestimaa metsades, tuleb vaid natuke kirjandusega tööd teha, ning esimesteks katsetusteks piisab, kui kõige levinumad värviseened endale selgeks teha.
Kel võimalust ja aega, võibki metsa ainult värviseente järele minna. Kui aga seenelkäik ees, võtke lisaks söögiseente korvile kaasa ka mõni muu anum värviseente korjamiseks.
Puhastage seened lehtedest ja okastest kohe metsas, siis on kodus vähem tööd. Sügis on kiire aeg ning korjatud seened ei säili kaua. Kui pole kohe võimalik värvida, võib panna seened sügavkülma või hoopis kuivatada. Selliseid seeni saab kasutada talvel, kui tubasteks tegemisteks rohkem aega. Nii sügavkülmas hoitud kui kuivatatud seente värviomadused ei muutu. Suured seened võib enne kuivatamist väikesteks tükkideks lõigata, nii kuivavad need kiiremini.
Seentega värvimise põhitõed on sarnased taimedega värvimisele. Seega, kes juba taimedega katsetanud, saab hakkama ka seentega.
Kõige suurem erinevus on toonides – taimedega värvimisel saadakse enamasti rohekaid ja kollakaid, kuid seentega värvimisel võib saada ka punaseid, sinakaid ning lillakaid toone.
Nt madarapunase saamiseks tuleb koguda taime juuri; vöödikuga värvides ei kahjusta korjamine seeneniidistikku ning samalt kasvukohalt võib ka järgmisel aastal seeni koguda. Liiati on seeni lihtsam korjata kui maa seest peenikesi juuri välja kaevata ning neid puhastada. Seentega värvitud lõngad on küllaltki valguskindlad.
Kuidas värvida?
Esimesed katsetused seentega värvimisel seljatasin. Kuna olen algaja, alustasin väikese koguse, 50–100 grammi lõnga värvimisega. Sellist hulka on lihtsam käsitseda ning potti mahub ka parasjagu vett, et lõngad oleksid vedelikuga korralikult kaetud.
Olen kasutanud kõige lihtsamat meetodit ning peitsinud värvimise ajal. Enamasti teen nii, et ühel õhtul panen seened keema. Keedan tunnikese ning ööseks jääb vedelik koos seentega jahtuma. Järgmisel päeval taas pott tulele ning seeni välja ei kurna. Lisan potti sortsu äädikat ning eelnevalt väheses vees lahustatud peitsi. Segan korralikult ning kuumutan vedelikku umbes
5 minutit, et peits lahustuks ning äädikas seguneks värvileemega.
Seejärel asetan potti pestud märja lõnga. Nüüd võib vedelikku kuumutada kuni 90 kraadini, kuid tuleb jälgida, et see keema ei läheks. Värvitud lõnga jätan ööseks värvileende jahtuma ning alles seejärel pesen puhtaks. Pesta tuleb seni, kuni värvi enam ei eraldu. Kuivatada on parim õhurikkas ruumis, kuid mitte otsese päikese käes.
Seentega värvimisest saab lähemalt lugeda raamatutest “Seenemaagia ehk värv ja paber seentest”, autor Helle Väärsi, ning “Seentega värvimine”, autor Uve Ramst.
Miks värvida seentega?
- Punakaid toone on seentega lihtsam saada kui taimedega.
- Enamasti kasvab ühte seeneliiki koos palju, nii ei pea korjamisega palju vaeva nägema.
- Seentes on värvainet sageli rohkem kui taimedes.
- Puuseeni saab koguda mitte ainult sügisel, vaid ka talvel.
- Värvida saab ka vanade ning ussitanud seentega, mis toiduks enam ei sünni. Sageli annavad sellised seened just eriti hästi värvi.
- Sarnaselt samblikega saab paljude seentega värvida ka peitsimata.
- Ühte värvileent saab kasutada mitu korda, järgmised toonid tulevad esimesest värvimisest heledamad.
- Ühe seeneliigi, kuid eri peitsidega saab mitut värvi lõnga.
- Seentega on põnev värvida, ükski tulemus ei kordu, kuid ometi sobivad kõik toonid omavahel.
Värvimiseks on vaja
- Värviseened.
- Villane lõng ning pesemisvahend. Seentega saab värvida vaid loomseid kiude, taimsest kiust materjal nagu lina või puuvill ei pruugi värvuda. Peske lõngad enne värvimist.
- Vesi, nii värvileeme tegemiseks kui hiljem lõnga pesemiseks.
- Roostevabast terasest või emailitud nõu värvimiseks.
- Peitsi koguse arvestamisel võite kasutada teelusikat. Teelusikatäis kemikaali on ligikaudu 5 grammi.
- Maarjajää, mis on parim peits esimesteks proovimisteks. Seda saab osta ka veterinaarapteekidest. Kel võimalus, võib hankida ka viinakivi, mis teeb toonid kirkamaks. Lisaks maarjajääle kasutatakse vaskvitrioli ning raudvitrioli.
- Äädikas, mida lisatakse lõnga pesukindluse saamiseks.
- Puukepid, millega värvileent segada.
Katsetamiseks
- Harilik kivipuravik.
- Sametpuravikud.
- Liivtatik ja lehmatatik.
- Sametvahelik.
- Vöödikud.
- Puuseened (kännupess, tuletael, must pässik). Puuseentega värvimisel on oluline lisada vedelikku nuuskpiiritust, et värvaine eralduks.
