Iga algus on raske, kuid alati peab olema natuke kuraasi ning julgust, et ots lahti teha. Esimeste katsetuste ajal ei maksa tervet lõngatokki värvivette panna, katsetamiseks piisab paarikümnest grammist. Nii õpite mõistma, kuidas lõng värvivedelikus käitub ja vastutasuks saate palju eri toone, mis omavahel sobivad.

Kuivatatud taimeosad oma järge ootamas.

Samas iga särav õis kahjuks värvipotti ei passi. Kui endal värvimiseks sobivatest taimedest teadmisi napib, saab abi värskelt ilmunud raamatust “Taimedega värvitud lõng”. See on täpselt sellises formaadis, et metsa või heinamaale uitama minnes tagataskusse pista, nii et vajadusel käepärast võtta oleks.

Autor sai taimedega värvimise pisiku juba ülikoolis etnograafia ja rakendusbotaanika loengutes. Värvitud kogused olid tol korral küll väikesed, kuid sellest piisas huvi tekkimiseks. Nii ongi ta omal käel palju katsetanud ning oskab enda kogemusi vahendada. Kuigi tänapäeval on poes saada väga palju värvitoone, on huvi taimedega värvimise vastu ometi kasvanud. Mõnus on taimi kogumas käia. Eriti põnevaks teeb värvimise see, et vaatamata samale taimele ning kogusele ei saa kunagi samasugust tooni.

Tõstke ja liigutage lõnga värvileemes puupulgaga.

Iga taim annab värvi erinevalt

Autor teab oma kogemustest, et näiteks saialill, koirohi ning harilik pune annavad küll tugeva värvileeme, kuid toon lõngal jääb siiski üsna tagasihoidlik.

Välja on toodud toonid ja taimed, mida nende saamiseks tuleks kasutada. Näiteks kollasteks toonideks sobivad peiulilled, raudrohi, sirelioksad, võililled, kaselehed jne.

Punakate daaliaõitega värvitud lõng.

Samuti on käsitletud peitse, mida kasutatakse lõngade värvimisel. Lähemalt on ta kirjeldanud maarjajää kasutamist, millega on peitsitud ka käesoleva raamatu lõngad. Kirjas on ka värvileeme tegemise õpetus ning nipid, millega selle valmistamisel arvestada.

Kuidas teha värvilahust?

Puhastage kogutud taimed prahist, vajadusel peske külma veega (kui teepervelt kogutud taimed on tolmused ja liivased) ning peenestage terava noa või kahvliga.

Pange ettevalmistatud taimmaterjal jahedasse vette. Taimede kogus sõltub sellest, kui tumedat või heledat tooni soovite saada. Kui on rohkem taimi, saate intensiivsema tooni. Vett võiks olla nii palju, et taimed oleksid üleni kaetud ja ruumi jääks ka segamiseks.

Paakspuukoorega värvitud valge ja hall lõng.

100 grammi lõnga kohta kulub ligikaudu 500–800 grammi taimmaterjali ning 5–6 liitrit vett. Kuivatatud taimi tuleb enne kasutamist leotada. Vees leotage ka juuri, puukoort ja -oksi – see aitab värv- ainel paremini eralduda. Kuivatatud taimedele piisab mõnest tunnist kuni ööpäevast, kõva ja tihke materjal (näiteks käbid, juured, oksad, puukoor) võiksid leos olla 1–2 päeva. Pange taimed alati likku külma veega, nii imavad nad endasse rohkem vett ja värvained eralduvad paremini.

Vette pandud taimeosi kuumutage tasasel tulel umbes tund aega. Keeta pole vaja, piisab, kui temperatuur püsib vahemikus 80–90 kraadi. Juurte ja okste puhul on kuumutusaeg pikem, siis kulub kuni 2 tundi, käbidel ja puukoorel isegi 3–4 tundi. Valmis värvileem jahutage umbes 45 kraadini ja kurnake ära. Vabalt võib lasta taimmaterjalil värvileemes maha jahtuda ja üle öö seista ning alles siis kurnata. Värvimise võite jätta järgmiseks päevaks.