Spinat on pool apteeki


Spinat
SpinatInternet

Spinat on eelkõige hinnatud lehtedes sisalduvate mineraalsoolade ja vitamiinide rohkuse pärast.

Aedspinat (Spinacia oleracea), mida tavaliselt lihtsalt spinatiks kutsutakse, on lühikese kasvuga kahekojaline köögivili. Emastaimed on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed ning on seetõttu köögiviljana väärtuslikumad.

Sordiaretajad on aga aretanud ka ühekojalisi sorte, millel emas- ja isasõied asuvad samal taimel.
Tänapäeval kasvatatakse spinatit kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades, Euroopas on suuremad spinati kasvatajad ja eksportijad Prantsusmaa ja Itaalia.

Eriti tervislik mahl

Toiduks tarvitatakse noorte taimede lehti peamiselt hautatult ja keedetult mitmesuguste suppide, hautiste, kastmete, pirukate jne valmistamisel. Veel väärtuslikum on aga spinat toorelt salatina või toitude lisandina.

Väga tervislik on spinati mahl.
Sakslastelt on pärit ütelus, et spinat asendab poolt apteeki. Tema lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.

Seotud lood:

Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga kasulik kehvveresuse korral. Spinat avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele.

Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ja seetõttu peaksid seda sööma just lapsed.

Spinati lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.

Samas sisaldab spinat rohkesti ka oblikhapet, mistõttu ei tohiks spinatisöömisega ka liialdada. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada, kui sööte spinatit koos piimatoodetega.

Et saada varajast saaki

Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 3-4 kraadi juures, optimaalne idanemistemperatuur on 20-22 kraadi. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist külma, rosett kannatab välja isegi miinus – 10 kraadi.

Üldiselt on spinat ikka pikapäeva taim. Suvise kõrge temperatuuri ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seetõttu teda suvel kasvatada ei tasugi. Sügisese saagi saamiseks külvake uued seemned maha juuli lõpul, augusti algul. Samuti võib seda külvata ka hilja sügisel, laus novembri algul.

Rohkesti sorte

Koduaias saab spinatit edaukalt kasvatada nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina. Värsket sõnnikut saanud maale seemet külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti spinati maitsele.
Vanadest spinatisortidest on meil enam levinud `Viroflay`, `Viktoria`ja ´Juliana`, veidi uuematest `Dominant`.

Uuemad hübriidsordid reageerivad päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt ja neid saab edukalt kasvatada ka suvel. Sellised sordid on näiteks `Redy`F1, `rico F1, `Spalding`F1, `Spinnacer`F1.
Suvekuudel asendab aedspinatit hästi Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik (Tetragonia expansa) . botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole, kuuludes isegi erinevatesse sugukondadesse, kuid on üsna sarnased biokeemilise koostise poolest.

Maitselt jääb ruutlehik spinatile siiski alla, samas on ta kolm korda spinatist saagikam. Ta on pikaema kasvuajaga (tärkamisest saagi valmimiseni 50-70 päeva), kuid saaki saab koristada korduvalt kuni hilissügiseni.

Meie oludes tuleks seda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest. Erinevalt spinatist on ruutlehik külmaõrn, mistõttu võib istikud avamaale istutada alles peale öökülmade lõppemist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare