Sügis on puhastumise aeg
Hiljuti arutati Riigikogus eelmise aasta inimarengu aruannet, kus leiti, et Eesti suurim probleem on rahva kehv tervis. Nenditi, et tihti on inimeste tervistkahjustava käitumise taga ühiskonnas valitsevad hoiakud ja väärtushinnangud.
Kui meenutame möödunud sajandi üheksakümnendaid, mil riigi majandus oli madalseisus ja tekkis ulatuslik töökäte ülejääk, ilmusid nii linnade kui maakohtade tänavapilti kukekõnnakuga meesterahvad. See tähendas tollal, et rohkelt joodi mürgist salaviina, mis põhjustas kestval tarvitamisel tundenärvide kahjustusi jäsemetel.
Nüüd aga võib järjest enam kohata õllekõhu ja pundunud näoga noorukeid. Tuleb ette isegi teismelisi tüdrukuid, kelle näojoontes näeb kestvast alkoholi kuritarvitamisest tekkinud iseloomulikke jooni. See tähendab, et alkoholism on hakanud järjest noorenema.
Vaimse saasta mõju
Tänapäeval pole alkoholi liigtarvitamise taga mitte niivõrd majanduslikud olud, kui just järjest süvenev elunautimise (ehk elupõletamise) mentaliteet. Selle väljakujunemises on noorte puhul oma osa massimeedia vahendusel pärale jõudval vaimsel saastal.
Kui Don Quijote läks omal ajal peast segi suurest rüütliromaanide lugemisest, siis tänapäeva noorukite puhul on analoogiaks seebikate ja löömafilmide eeskujust johtuv macho-kultus. Vahepeal on aga olud tunduvalt muutunud. Don Quijote maksis oma illusioonide eest vaid piinlike olukordade ja halvemal juhul keretäiega, kui ta võitles tuuleveskitega või päästis Dulci-
nead, meie noortel aga lõpeb see sageli AIDS-i, narkomaania, surnuks joomise või surnuks kihutamisega.
Siiamaani pole me suutnud mõista, et mõnuainete abil esilekutsutud naudingud on kõik avanss tulevase heaolu arvelt. Eriti ilmne on see narkootiliste ainete tarbimisel - kiiresti kujuneb välja sõltuvus tarbitavast mõnuainest, nii et mõnuaine regulaarse manustamiseta ei ole võimalik isegi normaalset enesetunnet taastada. Selles mõttes sarnanevad mõnuained SMS-laenudega - korra tehtud rumaluse eest tuleb hiljem valusalt ja tihti elu lõpuni maksta.
Teine kõigi sõltuvusainete tarvitamisega kaasuv probleem seisnebki selles, et sõltuvus on eluaegne. Kes tahavad hiljem mõnuaine tarvitamisest loobuda, peavad teadvustama, et nende võitlus oma pahega kestab elu lõpuni.
Aeg pole edasi läinudki
Kui Kreutzwaldil tema Võrus elamise kaheksandal aastal (1840) ilmus raamat "Viina katk", oli see valgustav teos, mis hoiatas lugejat eluliste näidete varal viina hukutava mõju eest. Ärkamisaja alguseni jäi siis veel ligi kümme aastat.
Paraku näib, nagu poleks aeg viimase 160 aasta jooksul edasi läinudki, eesti rahvas on vahepealsed õppetunnid ära unustanud ja seetõttu tabavad meid samasugused hädad kui pärisorjuse kaotamise aegu. Nüüd oleks vaja uut ärkamisaega, et rahva vaimsus ja elujõud taastada. Muidu ootab meid ees samasugune kiire mandumine ja väljasuremine nagu mitmeid reservaatides elavaid pärismaalasi pärast alkoholiga sõbrunemist.
Sõltuvust tekitavad ained jaotuvad legaalseteks ehk lubatuteks (alkohol, tubakas ja kofeiinijoogid - nende kasutamise poolt või vastu võib meist igaüks ise otsustada) ning keelatuteks (narkootikumid ja mitmed psüühikat mõjustavad droogid, sealhulgas hallutsinogeenid, nagu LSD). Nende kahe rühma vahele jäävad arstide otsustamisel raviotstarbel väljakirjutatavad suuremal või vähemal määral sõltuvust esilekutsuvad ravimid - rahustid, uinutid, "rõõmupillid" ja tugevatoimelised valuvaigistid.
Sõltuvusainetega seotud müüdid
"Kui ei ole surmatõbi, siis saab viinast ikka abi." See vanasõna kujunes välja tõenäoliselt teoorjuse aegu, kui mõisa viinaköögis põletatud viin oli vaata et ainus leevendust toov vahend külmetuse, valu või hingevaeva korral. Surmatõbedeks olid enamasti ikalduste ja sõdade aegu levinud nakkused, nagu katk, tüüfus või düsenteeria. Tänapäeval on meil olemas tõhusad ravimid nii nn surmatõbede kui ka ülejäänud haiguste vastu, nii et viina kasutamisel ravimina pole enam õigustust.
"Alkohol maandab stressi." Vene ajal armastasid tudengid pärast ebameeldivat eksamit (nn punased ained) ennast täis juua, et õpitust midagi külge ei jääks. Tegelikult pole alkoholist saavutatud lõdvestus millegi poolest etem kui näiteks jalutuskäigust saadu, küll aga kaob see toime koos alkoholi lahkumisega verest.
Kuna enamik alkoholiga liialdajaid peab ennast mõõdukaks alkoholitarbijaks, siis on ohtlik propageerida mõõdukat joomist kui vahendit stressi maandamiseks. Praeguse alkoholikultuuri(tuse) juures on ainus mõistlik tegevus täieliku karskuse edendamine nagu kunagi ärkamisajal.
"Alkohol ravib südant." Prantslaste hulgas on levinud arusaamine, et punase veini joomine hoiab südame terve. Punane vein sisaldab organismi rakke kaitsvaid antioksüdante, kuid need ühendid on olemas ka punases viinamarjamahlas. Tegelikkuses on hästi tuntud alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud südamekahjustus - alkohoolne kardiomüopaatia.
Tõsi, vähesel tarvitamisel võib alkohol aeglustada veresoonte lupjumist veres "hea" kolesterooli hulga suurendamise ja "paha" kolesterooli alandamise tõttu. Alkoholi kuritarvitamine aga kindla peale kiirendab veresoonte lupjumist.
"Tubakas ja alkohol võimaldavad suhelda teispoolsusega." Indiaanlased on uimastavaid jooke ja tubaka suitsetamist kasutanud oma rituaalides. Neid rituaale tehti harva, mis vältis harjumise ja sõltuvuse teket. Mõnuainete igapäevane tarvitamine võib põhjustada üksnes närvisüsteemi kahjustusi ja sellega seotud meelepetteid, nagu need esinevad deliiriumis alkohoolikul.
"Kohvi joomine tõstab vererõhku." See on poolik tõde. Tegelikult kannatavad kohvijoojad pidevalt madala vererõhu käes, sest organism harjub vererõhku normis hoidma kofeiini toel. Kohvi joomise järgselt on vererõhk kõrgem paar tundi, nii kaua kui kofeiin veres püsib, seejärel vererõhk langeb taas, tihti veel madalamale kui algul. Nii soodustab pidev kohvi joomine hoopis madalat vererõhku, mis tavaliselt jääb probleemiks kuni üleminekuaastateni.
Sügisel sõltuvustest priiks
Idamaades seostatakse sügist metalli stiihiaga, millel on omadus püüelda puhtusele. Seetõttu peetakse seda sobivaks ajaks sõltuvustest vabaneda. Metalli stiihia on seotud ka hingamiselunditega, mistõttu suitsetajate jaoks on see parim aeg tubakast loobumiseks. Järgnevalt mõned lihtsad võtted, mis sellele kaasa võivad aidata.
1. Nikotiinisõltuvusest vabanemiseks võib poesigarettide asemel suitsetada kas paiselehe õitest või nõgese lehtedest ise tehtud sigarette. See sobib kroonilise bronhiidi põdejatele, kes ilma suitsetamata ei saa hommikul hingamist lahti.
2. Kui suitsust loobumise ajal on väga tugev suitsuisu, istuda maha ja mõne minuti vältel hõõruda sõrmede vahel oma kõrvu, kuni kõrvad lähevad soojaks. Nimetissõrmedega hõõruda ka kõrvaaugu ümbrust. Selle käigus suitsuhimu tavaliselt leevendub.
3. Neil, kes on harjunud suitsu ette panema närvide rahustamiseks, tasuks proovida järgmist meetodit. Minna õue värske õhu kätte ja teha mõne minuti vältel hingamisharjutusi - hingata sügavalt sisse, seejärel hoida sekund või paar hinge kinni ning hingata aeglaselt välja. Seda harjutust võib teha ka nii, et sisse hingatakse läbi sigaretti meenutava toru. Kel aega, võivad rahustamiseks teha jalutuskäigu või käia sooja duši all.
LEMBIT KUHLBERG, taastusraviarst
Targu talita
