Türgi on rikka ajalooga. Pole ka ime, iidsete kaubateede ristumiskohas Väike-Aasias polnudki muud võimalust, kui olla eri rahvustest rändurite peatuspaigaks ja sõjakäikude tallermaaks.

Türklased ise ei olegi oma praegusel maal väga pikalt elanud. Alles X–XI sajandil hakkasid türklaste eellased seldžukid Musta ja Kaspia mere vahelistelt aladelt allapoole laskuma, hõivates üha uusi alasid ja jõudes lõpuks Vahemereni välja.

Enne neid laiutasid siin nii roomlased kui kreeklased. Praegune Istanbul oli Konstantinoopoli nime all ju Rooma Bütsantsi riigi idas asuv keskus. Ning kes ei teaks lugusid kuulsast Otomani impeeriumist. Ei teadnud mina enne sedagi, et ka iidne Trooja linn asub praeguses Türgis.

Tolerantne moslemiriik

Moslemeid on Türgis 99%. Samas ei suruta usku väga peale, väitis giid. Jah, vanemad inimesed on kinni oma traditsioonides ja tavades, kuid noored on mõtlemises palju vabamad. Ei ole ka otsest kohustust viis korda päevas kindlatel kellaaegadel mošee poole palvetada. Need, kes soovivad, võivad seda teha endale sobival hetkel.

Türgi mosleminaistel ei ole pea- ja näokatete kandmine kohustuslik. Ja ega tänavapildis väga palju moslemiriietuses naisi ei paistagi. Türgi riigi suur reformaator oli Mustafa Kemal, keda nimetatakse ka kõikide türklaste isaks Atatürkiks. Tema eestvedamisel sai alguse ka tänapäevane Türgi riik, mis kuulutati välja 1923. aastal. Seega on Eesti vanem riik kui Türgi.

Atatürki eesmärk oli luua kaasaegne euroopalik riik. Paljuski see tal ka õnnestus. Atatürk oli I maailmasõja ajal Türgi armee ohvitser, tänu sõjaalastele teadmistele sai temast Türgi vabadussõjas rahvusliku liikumise liider. Saanud presidendiks, muutis ta endise Otomani impeeriumi demokraatlikuks riigiks.

Antiiklinn Efesos

Efesos asub Izmirist 60 kilomeetrit idas. Linna külje all mäetipus on aga veel üks koht, mida kristlased massiliselt külastavad.

Looklevat teed pidi vingerdades pääseb mäe otsa, kus asub Jeesuse ema viimane väidetav elupaik. Mäe otsas on pisike kivist maja, õigemini kabel. Usutakse, et oma viimased elupäevad veetis Neitsi Maarja just siin. Väikest kabelit külastab igal aastal sadu tuhandeid usklikke.

Neitsikabel on tagasihoidlik. Suurtest kividest tehtud madalas ehitises on vaid kolm pisikest ruumi. Ühes neist on tervet seina täitev altar, millel palju lopsakaid lilli. Ega turistidel lasta seal kaua olla, inimmass kõnnib vaiksel sammul majast läbi nagu mausoleumist.

Nii moslemid kui ka kristlased usuvad, et selles paigas on püha jõud ning mäe seest välja voolavast allikast joomine andvat jõudu edasi minna ja täitvat joomise ajal ihaldatavaid soove. Ja muidugi ravivat kõikvõimalikke tõbesid.