Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeval juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, toorest muna või süüakse jõhvikaid ja pohli. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tüdrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu.

See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naistepühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naistepühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.

Marjapunapäeval tuleb tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.

Samuti kui teised pühad, teeb paastumaarjapäevgi kõik elava pühaks ja puutumatuks. Täna ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.

Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis süüakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt küpsetada havimarjakooki.

Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA ja Maavalla Koda