TEE ISE: Kaitsvate märkidega seinakalender

Laua- või seinakalendri muretseb uueks aastaks iga pere. Meelepäraste piltide ja selgete numbritega kalendrit polegi aga nii lihtne leida, kuigi valik tundub väga lai.
Miks siis mitte elustada endale kalendrit tehes rahvakunstimärke ja -ornamente uues kuues ning hoida neid aasta läbi silme all.

Aastasadu on ju Eestis vaibakirjadesse kootud sõnumeid, sõbadesse kaitsemärke ning pulmatekki õnnemärke, et kaitsta ja hoida koda. Niisamuti kaunistas igapäevaseid tarbeesemeid – höövlipakke, härjaikkeid, koote – ka meespere.

Paljud vanad uskumused elavad meis märkamatult edasi ning me järgime neid, ilma et seda ise eriti tähelegi paneks või sellele mõtleks.

Värviküllus

Kalendri vaheldusrikkal värviküllusel on oma sügav mõte ja rütm. Punast värvi on esivanemad ammu pidanud eluvärviks, seda on palju kasutatud triibuseelikus ja kindakirjas, särav- või tumepunasena.

Väga oluline värvikombinatsioon on punane koos valgega – sellega annab edasi tahet saada läbi teispoolsusega. Punast peetakse ka maagiliseks värviks, mis kaitseb kurja eest. Punane lõng keerati ümber valutava käe või jala, siis pidi see terveks saama. Marjule minnes seoti punane villane lõng korvi külge, et marjasaak oleks hea. 

Viljasaagi ja põldude kaitseks tuuakse põllult esimesed pea loonud kõrred ning seotakse punase paelaga kinni. Raskete haiguste eemalehoidmiseks visati punane pael üle tee, siis ei pääse haigus külale ligi. Rannakülade tüdrukud loopisid jaanilaupäeval merre punaseid sukapaelu – ikka hea õnne nimel. See värv sümboliseerib ka noorust, armastust, rikkust, tervist. Punane tähistab püsima jäämist.

Valge on puhtuse, tarkuse ja teadmiste värv, see väljendab rõõmu ja õnne.

Kollane värv on võrdne kuldsega. See tekitab valguse ja rõõmu efekti, sümboliseerib valgust ennast ning nähtamatut maailma.

Sinine on alandlikkuse ja tõe sümbol, samuti truuduse värv.

Roheline on kevade, looduse ja uuenemise värv, see väljendab tasakaalu ning rahu. Roheline seob ja tasakaalustab ka teisi värve.

Must on kaotus ja pimedus. Kuid pärast pimedust saabub siiski valgus, seega märgib mustki nii ootust kui lootust.

Kirjutatud sõnumid

Ristiusu sümbol rist on kõigile tuttav. Kuid ka paljud rahvakunstis levinud motiivid e kirjad on talupojakultuuri jõudnud just kiriku kaudu. Talurahvas jaotas keskaegse sümboolse alltekstiga märgid õnne ja kaitset toovateks ning kohandas need oma igapäevastesse esemetesse-tööriistadesse. Nii kasutati kirivöösid haiguste raviks, eriti ussihammustuste puhul. 

Kirjatud esemeid kandes ja ohvrianniks tuues loodeti saada tööõnne ning lasterohkust, mõjutada tulevikku.

Geomeetrilistest ornamentidest on levinuimad ruut, rist, siksak, ring, kaheksakand, silmusnelinurk ja kolmnurk, mida on läbi aegade täiendatud, muudetud. Kuna otsest kopeerimist ei peetud heaks tavaks, võeti “märku” küll teistelt kirjadelt, kuid sinna lisati ka omalt poolt midagi uut.

Kolmnurk on tuntud kui tulemärk ja viljakuse sümbol, tema rahvapärane nimetus on olnud ka küla või koda.

Siksak tööd ääristava või piiritleva motiivina on viljakuse, õnne ja rikkuse sümbol, kuid tähendab veel kodukaitsjat, truudust, tänu.

Ruut ja romb on maa ja päikese märk, iga nurk tähistab ühte elementi – tuli, vesi, maa, õhk.
Elupuu on maailma keskpunkt ning kogu elu alus, õnne, kasvujõu ja surematuse sümbol. 

Kaheksakand e õnnetäht tähistab elu ja õndsust, mistõttu ongi seda kasutatud külluslikult. Usuti, et kui haiguskolde kohal joonistada ühe jutiga kaheksakand, on sellel raviv toime.

Päikeseratas e ratas, millel on ümber hiilgus, kaitseb selle kandjat maa peal.

Rist tähistab maa ja taeva vahelisi suhteid, on tasakaalusümbol. Mitu kontuuri risti ümber andsid veel kaitse tähenduse, näiteks arvati, et kaks joont umber ristimärgi kaitsevad kandjat ning on õnneks ja tasakaaluks. Nelja suunda avanev rist tähendab, et haigus kadugu nelja tuule poole – halbade asjade puhul öeldakse ikka, et saada nelja tuule poole. Andrease rist, kus jooned jooksevad diagonaalselt kohakuti kreeka e kaksikristga (kaksikrist on kaheksakand e 8 tipuga rist) on armastuse ning elu kaitsemärk. Joon ümber märgi kaitseb kandjat.

Sõõr on olnud erinevate rahvaste jaoks päikese ja maa märk, tähendades täiuslikkust, korda, harmooniat.

Roos tähistab andumist, kannatust ja vaikimist. Tähendusvarjundeid kandis õielehtede arv: viieleheline roos – vaikimine, kuueleheline – ühtsus, tasakaal ja õnn, seitsmeleheline – pühadus, kaheksaleheline – taassünd.

Kui ajas väga kaugele ulatuva märkidekogumiga kalendri aastaring on möödas, saab minu seinakalendrist köögirätik. Uusaastaööl juhtuvad ju ikka imed ning vanadest asjadest saavad uued.