Trafost kerisin maha lampide küttemähise ja anoodpinge mähise. Drelli jaoks mähkisin asemele juhtme väljavõtetega iga kahe voldi tagant, 5–7–8–9 ja 10 volti. Raadio trafole mähkisin iga voldi kohta 4–6 keerdu.

Soovitatav on teha väljavõtteid rohkem, siis saab katselisel teel valida optimaalsed kiirused.

Drellile alaline pinge

Drelli ankrule on vajalik alaline pinge. Selleks koostasin dioodidest sildlülituses oleva alaldi ploki. Dioodideks sobivad vanad, umbes viieamprise voolutugevusega dioodid D242b, D243b, D245b, D247b, KD202D. Selleks otstarbeks olen kasutanud ka auto generaatorist välja monteeritud dioode.

Drellile tuleb kinnituseks teha kronstein, millega drell kinnitub vurrile. See jäägu iga meistrimehe omaloominguks.

Seejärel panin drelli padrunisse väikese pulga, sinna peale jupi kummivoolikut, mille alumise otsa külge kinnitasin vurri võlli läbimõõduga 14 mm. Muidugi tuleb hammasratas koos vändaga ära võtta. Kontrollige ka, kas võlli alumine ots toetub ikka kuulikesele. Alguses, kui raamid on mett täis ja käivitus raske, aidake natuke kaasa.

Meevurri ajami kokkupanekuks olen kasutanud nõukaaegseid 3-F voolumõõtjate karpe. Sinna sisse mahuvad kenasti ära nii trafo, ümberlüliti, alaldi plokk kui toitelüliti.

Drelli padrunisse kinnitatud metallist pulgale peale pandud kummivoolikust tükike toimib padruni ja meevurri vahelise amortisaatorina.

Trafo valmistamine

Kõige keerulisem on muidugi trafo valmistamine, aga kui on olemas juba võrgumähisega trafo pool, siis ülejäänud väljavõtetega keerdude tegemine ei ole enam raske. Kuna drelli mootoril ei ole ergutusmähist, pole vaja ka trafolt eraldi väljavõtet.

Muidugi tuleb uurida, kas vurri võlli alumises otsas on kuulike, mis kergendab pöörlemist. Juhul kui raamid on kõik mett täis, tuleb käega kergelt hoogu anda. Drelli mootoril on ka reverslüliti, millega vajadusel saab muuta raamide pöörlemise suunda. Drelli päästik tuleb fikseerida tööasendisse.