Toiduallergia tõttu kannatab iga kümnes eestimaalane

 (2)
Foto: Vallo Kruuser

Märtsis pööratakse üle-Euroopa tähelepanu toiduallergia teemale, mille all kannatab Eestis hinnanguliselt üks inimene kümnest.

Toiduallergia on organismi ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes, mis avaldub allergilise reaktsioonina. Enim kannatavad toiduallergia käes lapsed, kuid üha rohkem ka täiskasvanud.

Proviisor Kristiina Sepa sõnul on toiduallergiate puhul oluline täpne diagnoos ja õigeaegne ravi. „Kahjuks esineb väga palju olukordi, kus inimesed jätavad toiduallergia tähelepanuta või langetavad otsuse pelgalt tunnetuslikult: olen selle või teise toiduaine osas vist allergiline. Tegelikult on oluline teada, mis on sinu põhiallergeen ehk allergia põhjustaja ning see toidust välja jätta, samuti ravida konkreetseid tekkinud sümptomeid nagu näiteks astmahoog või nahapõletik. Apteeker saab siin hea nõuandega abiks olla, seega julgustan kindlasti oma murega apteeki pöörduma,“ rääkis proviisor.

Toiduallergia võib avalduda minutite jooksul, aga ka alles 1-2 ööpäeva möödudes, mistõttu on allergiat kahtlustades väga kasulik pidada toidupäevikut.

„Söödud toidu ja tekkinud reaktsioonide üleskirjutamine on väga oluline. See koos allergiatestidega aitab kaasa diagnoosi panemisel põhjusallergeeni osas ning tänu õigele ravile on võimalik ennetada ka väga tõsiseid juhtumeid nagu näiteks eluohtlik allergiline reaktsioon ehk anafülaksia,“ selgitas Kristiina Sepp.

Toitumisekspert Julia Vään rõhutab, et samavõrd oluline on mõelda läbi oma igapäevane menüü ning jälgida, et toitutaks tervislikult.

„Suve lähenedes hakatakse pidama dieete, mis lubavad lühikese ajaga ülisaledat figuuri. Tegelikkuses ikkagi sellist kiiret teed, mis ühtlasi oleks tervislik, ei eksisteeri. Selle asemel tuleks läbi mõelda oma igapäevane menüü, jälgida, et kaloririkkaid toiduaineid tarbitaks mõõdukalt ning menüü oleks võimalikult mitmekülgne. Põhirõhk võiks olla erinevate köögiviljade ja muu värske rohelise kaasamisel. Vähem oluline ei ole ka see, et tervisliku toitumisega kaasneks piisavalt liikumist ja füüsilist tegevust, mis aitab põletada tarbitud kaloreid,“ rääkis Julia.

Toiduallergiat põhjustavad kõige sagedamini pähklid, munad, kala, koorikloomad, soja, lehmapiim, nisutooted, teatud puuviljad ja seemned, vürtsid. Üks toiduaine võib põhjustada mitmeid erineva raskusastmega haigusnähte ning need võivad aja jooksul muutuda. Toiduallergia korral esineb huulte, keele ja suulae sügelust ja turset, iiveldust, oksendamist, kõhupuhitust ja -lahtisust, naha sügelust, punetust ja lööbeid, aevastamist, nohu, köha, kõriturset, astmat.

Oluline on ka eristada toiduallergiat ja toidutalumatust. Viimane on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu suhtes, mis tekib peale söömist mõne tunni või isegi mitme päeva järel ja seda on tavaliselt raskem diagnoosida. Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid. Toidutalumatuse tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates erinevatest kõhuprobleemidest kuni üldise halva enesetundeni.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare