Tolmulestad – meie igapäevased kaaslased või vaenlased?

 (12)
Tolmulestad – meie igapäevased kaaslased või vaenlased?
---

Tolmu leidub igas majapidamises suuremal või vähemal määral. Üha rohkem on hakatud aga rääkima tolmuallergiast ehk tolmulestade tekitatavast nohust, ninakinnisusest, aevastamisest, hingamisraskustest ja silmapõletikust.

“Tolmulestad on palja silmaga nähtamatud, 0,2–0,4 mm pikkused ja peaaegu läbipaistvad ämblikulaadsed olendid. Kõige rohkem leidub neid voodis, sest nad söövad inimese nahalt eraldunud kettusid, mis on hallitusseente poolt lestadele seeditavaks muudetud,” selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst Tiia Voor.

“Nende eluks on vajalik optimaalne temperatuur 20–25° ja suhteline niiskus üle 50%. Kõike seda meie voodid ka neile pakuvad ja ühes grammis madratsitolmus võib olla kümneid tuhandeid lesti ning uue madratsi asustavad tolmulestad nelja kuni kuue kuuga.”

Lestadele sobivad toiduks ka bioloogilised jäätmed: naha- ja hallitusseened, bakterid, toidupudemed, õietolm, surnud putukate jäänused. Nad võivad elada pehmes mööblis, sisustustekstiilides ja pehmetes mänguasjades.

Tolmulestad ei ole halva hügieeni tunnus

Tiia Voor toonitab, et tolmulestad ei ole halva hügieeni tunnus – tolmune keskkond võib olla lestavaba, kui seal pole neile sobivaid tingimusi. Samas võib lesti leida puhtaimas kodus. Rohkem leidub neid vanades, niisketes, halva ventilatsiooni ja viletsa soojusisolatsiooniga hoonetes ja madalamatel korrustel.

Seotud lood:

Puhastusfirma Karina Teenused OÜ haldusjuht Karin Kallas lisab loetelule omalt poolt tolmulestade tekke põhjusena ka koduloomade karvad ja kodukeemia rohke kasutamise. “Väga palju tolmu koguneb laste kaisuloomadesse. Neid võiks kuuma auruga töödelda, et vähendada tolmulestade hulka. Suured tolmukogujad on tänapäeval ka moodsad villavaibad.”

Kallas soovitab kodudes vältida ületoavaipu, sest mida vähem on tekstiilkangastega pindu, seda kesisemad on tolmulestade paljunemise tingimused.

Kodutolmulesti leidub väga vähe või pole neid üldse kõrgmägedes ja polaarjoone taga.

“Kodutolmulestad ei levita teadaolevalt nakkushaigusi,” kinnitab doktor Voor. “Allergiasoodumusega inimesele võivad lestad tekitada allergiahaigusi: allergilist nohu, astmat, allergilist silmapõletikku ja atoopilist nahapõletikku.

Allergianähud nagu nohu, ninakinnisus, aevastamine, hingamisraskus ja silmapõletik võivad olla lestaallergia korral aasta ringi. Nähud nõrgenevad õues ja tugevnevad näiteks talvisel aastaajal, seoses tolmuse tegevusega või kindla kohaga. Sageli ägenevad allergianähud öösel või varahommikul.”

Parim allergiaravi on allergiaallika vältimine

Allergiahaiguse korral on parim ravi lestade vältimine. Kõige efektiivsemaks peetakse spetsiaalseid madratsi-, teki- ja voodikatteid. Lesti saab tekstiilidest hävitada kuumuse (vähemalt 60° 1 tund), päikesekiirguse
(3 tundi) ja sügavkülma (1–2 ööpäeva) abil. Seejärel tuleb tekstiilid puhastada tolmulesta jäänustest.

Lestavastased kemikaalid on tõhusad laboritingimustes, tavaelus on raske saavutada madratsis olevate lestade hävitamiseks kemikaali piisavat kontsentratsiooni. Õhupuhasti on lestade vastu kasutu, lestaallergeen püsib õhus lühikest aega ja kinnitub pindadele. Et pidurdada lestade paljunemist ja elutegevust, peaks kütmise ja piisava ventilatsiooniga hoidma suhtelise õhuniiskuse tubades
alla 45%.

Sisustuses olgu võimalikult vähe lestadele sobilikke elupaiku: tekstiilkattega pehmet mööblit ja sisustustekstiile. Aknakatteks sobib ruloo või aknaklaaside vahel olev ribakardin. Raamatuid, mänguasju, rõivaid ja teisi tolmukogujaid peaks hoidma kinnises kapis.

Koristamisel tuleks eelistada niisket koristust ning HEPA-filtriga, vesi- või keskustolmuimejat – need ei paiska allergeene tagasi õhku. “Tolmulestaallergiaga inimene ärgu viibigu koristamise ajal samas ruumis! Pärast magamist võib jätta voodi tegemata, et magades tekkinud soojus ja niiskus voodiriietest haihtuks. Voodit peab puhastama igal nädalal, tekke-patju põhjalikult puhastama vähemalt kord nelja kuni kuue nädala tagant,” sõnab doktor.

Tolmulestade hulka on Kallase sõnul tänapäevaste vahenditega võimalik tõhusalt vähendada. Ta soovitab teha suurpuhastusi, tellida aeg-ajalt koduhooldussüsteemiga puhastust vaipadele, diivanitele, madratsitele, samuti hoida toas õhk puhtana.

Loe veel

Tavatolmuimejaga saab vaiba pealt kätte pindmise tolmu, mis on silmaga nähtav, kuid sügavpuhastusrežiimiga koduhooldussüsteemid eemaldavad madratsitelt ja teistelt tekstiilesemetelt tolmulestad ja muu mustuse kuni 35 cm sügavuselt. Niisugust puhastust võiks teha kaks korda aastas. Tekstiildiivaneid saab puhastada ka kuuma auruga

“Umbes tosin aastat tagasi tegime uuringu, kus võrdlesime Tartu ja Linköpingi kodudest kogutud tolmuproovides tolmulestaallergeenide hulka. Selgus, et 100% Eesti kodude ja vaid 38% Rootsi kodude tolmus oli olemas tolmulestaallergeen. Seega Linköpingis, mis on sarnaste klimaatiliste tingimustega linn nagu Tartu, on saavutatud tolmulestavaba kodune keskkond,” lisab doktor Voor positiivsust tolmulestade vastu võitlemisel. 

LESTAD

- Fossiilide uurijad on avastanud, et lestad on maailmas elanud üle 400 miljoni aasta.  Kodu­tolmulestad leidsid tee inimeste eluruumidesse umbes 10 000 aastat tagasi ja elavad siiani koos meiega.

- Oma silmaga nägi tolmulesti esimesena XVII sajandil looduseuurija
A. van Leeuwenhoek, uurides kodutolmu omavalmistatud mikroskoobiga.

- Nüüdseks on teada üle 48 000 liigi lesti, millest eluruumidest on leitud rohkem kui 100 liiki. Ja neist omakorda meie kliimas elavatest moodustavad 80–90% kaks liiki: Dermatophagoides pteronyssinus ja Dermatophagoides farinae.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare