Tubased lemmikloomad põhjustavad allergiat
Korteris peetakse lemmikloomi – kasse, koeri, merisigu, hamstreid, hiiri, rotte, küülikuid, aga ka lemmiklinde (papagoisid, kanaarilinde jt). Allergiat põhjustavad peamiselt loomade karvadele kleepunud higi, sülg, rasu, uriin ja kõõm. Toalindude suled, väljaheited ja neil elutsevad lestad võivad samuti põhjustada allergiat.
Kõige aktiivsemad allergeenid on kassikarvad. Pealegi levivad need väga kergesti. Ka sfinks, karvadeta kass, võib põhjustada allergiat, sest kõõm on ikkagi olemas. Koerakarvad ei ole nii agressiivsed kui kassi omad. Seetõttu võib allergia avalduda näiteks ainult mõne kindla koeratõu suhtes.
Soome allergoloogide tähelepanekud näitasid, et kui mõne lemmiklooma pidamine moodi läheb, sageneb just lastel varsti ka sellest loomaliigist põhjustatud allergia. Loomakarvade suhtes muutuvad kergemini ülitundlikuks need lapsed, kellel on juba varem esinenud allergiailminguid.
Eriti hulluks võib olukord muutuda siis, kui kitsukeses korteris peetakse mitut koera ja kassi.
Allergia hingamisteedes
Karvad, kõõm ja udusuled lendlevad ruumiõhus ringi ja neid hingatakse sisse. Kõige sagedamini tekitavad need hingamiselundite allergilisi haigusi. Neist kõige sagedasem on allergiline nohu.
Inimene aevastab ja nina tilgub, kui ta loomakarvade või udusulgedega kokku puutub.
Kõige tõsisem haigus on bronhiaalastma, millega kaasnevad õhupuudus-hingeldushood.
Hingamiselundite haigused ägenevad eelkõige allergiat põhjustava looma läheduses, kuid vahel piisab ka sellest, kui loom viibis seal varem või ka siis, kui teisel inimesel on oma lemmiku karvad riiete küljes ja need lendlevad sealt õhku.
Ühel noormehel oli kassikarvadest põhjustatud allergiline bronhiaalastma. Kord kohvikus einestades tekkis tal ootamatult astmahoog. Selgus, et kohviku külastajad olid seal varem korduvalt näinud kassi.
Harvem tuleb ette allergilist silma sidekesta põletikku (konjuktiviiti). Siis on silmades kuumus- ja hõõrumistunne, kipitus ja suurenenud pisaravoolus, sidekest punetab ja tursub. Võib esineda allergiline nahapõletik või nõgeslööve.
Näiteks ühel meditsiiniõel ilmnes äkitselt nahapõletik. Esialgu arvati, et põhjuseks on antibiootikumid, millega ta töö juures kokku puutus. Tegelikult aga osutus süüdlaseks naabri koer, kes käis vahetevahel ka tema korteris.
Maal on allergiat vähem
Lemmikloomadest põhjustatud allergilisi haigusi on maal tunduvalt harvem kui linnas. Tõenäoliselt varajasest lapsepõlvest algav kontakt bioloogiliste allergeenidega ehk loomakarvade, udusulgede ja õietolmuga kohandab lapsi ja täiskasvanuid nendega tasapisi.
Samuti on maal inimesed ja ka loomad vähem toas ning loomad on sageli üleüldse väljas. Ka on maal allergiat soodustavaid tegureid nagu tööstustolmu ja heitgaase tunduvalt vähem.
Loomakarvaallergiast on keeruline vabaneda ja see võib püsida aastaid. Näiteks diagnoositi ühel noormehel bronhiaalastma. Allergoloogiliste testidega tegime kindlaks, et põhjuseks olid kassi- ja koerakarvad. Loomad kõrvaldati kodust ning korter puhastati põhjalikult. Selle tulemusena haige paranes. Edasi töötas noormees viis aastat ühel maal, kus koeri ja kasse peeti vähe ning ta tundis seal end väga hästi. Selleks ajaks, kui ta Eestisse tagasi tuli, olid vanemad uuesti endale kassi muretsenud ning noormehel vallandusid astmahood taas.
Ka karusnahad, vaibad, padja- ja tekisuled ning ka sulejoped võivad allergiat põhjustada. Linnas tuleks hoolikalt kaaluda, kas on arukas endale korterisse lemmikloom muretseda, eriti kui peres on väikesi lapsi.
Allergikutele toaloomad ja -linnud mingil juhul ei sobi. Kel lapsepõlves esines loomadest või lindudest põhjustatud allergiat, ei tohiks ka loomakasvatajaks või loomaarstiks hakata.
Linnusuleallergia korral tuleks vältida ka sulepatju, -tekke ja -jopesid.
