Tuhkapäevaga alanud paastuajal ongi tänavu tuhamaitse
Ka Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku preester Sakarias Leppik ei tahtnud pikalt paastukuu algul toidust rääkida, märkis vaid, et tegelikult algas õigeusklikele paast juba pühapäeval.
"Paast ei alga vatsast, vaid peast," ütles ta.
Kriis jõuab kohale hiljem
"Toidureeglistiku muutmine on vaid tööriist paastuaegse mõtlemise juures, kuid mitte ainus," märkis Leppik, kelle sõnul peaks praegu mõtlema rohkem vaimsetele asjadele.
"Enne kriisi oli meil suhteliselt jõukas aeg ja kui vaadata praegu Eesti hulgi- ja jaekaubandust, siis on ju selge, et mingeid suuri hinnalangusi näha pole. Kauplused ja kaubandusketid lollitavad inimesi sellega, et pakuvad justkui erakordselt odavalt mingit rämpsu, mis on kogu aeg madala hinnaga olnud ja mängivad niimoodi inimeste tarbimispsüühikal. See on raskel ajal muidugi hea - inimesed tarbivad ja kriis ei süvene, aga kriisi tulemeid hakkame nägema nagunii alles järgmise aasta keskel," prognoosis Leppik.
Tema sõnul maksab tähele panna, et kaubad poelettidel on ikka veel kallimad, kui Lääne-Euroopas samad kaubagrupid ning inimesed jaksavad sellest hoolimata kõrgete hindadega jaekaupu soetada.
"Mingit hinnalangust pole tegelikult olnud, see et kord nädalas lastakse mõnikümmend krooni alla Norras kasvatatud ja hapnikuvaegusse surnud lõhe hind, pole mingi hinnalangus," sõnas Leppik.
Hinnatundlikuks inimesed alles muutuvad ja siis paistab ka tegelikult, milline on ühiskonna valuläve ja kaubanduse omavaheline suhe.
"Tavaliselt rasketel aegadel tulevad kirikusse ka need inimesed, kes on keskmiselt jõukamad ning kelle nõudlus igasuguste asjade järgi on suurem ning tahavad teada, miks ühed või teised asjad on halvasti läinud. Lihtsad inimesed saavad enamasti aru, et kõik siin ilmas ei ole meie enda dikteerida."
Ent milline on preestri paastuaja sõnum?
"Saage paremaks, muutuge paremaks! Korrastage oma väärtushinnanguid ja pange paika prioriteedid. Mõelge kasvõi kord aastas asjadele, millele muidu ei mõtle," soovitas Leppik.
Seda enam, et kasinatel aegadel on inimestel tavalisest rohkem aega oma elu üle järele mõelda ning just kasinal ajal on inimesel rohkem põhjust keskenduda vaimsetele väärtustele.
"Kui ainult materiaalsele mõelda, siis jääbki inimene heitlema ja raplema. Põhiline on hoopis muus ja need väärtused tuleb endas paika panna ja mõelda ka seda, kas paremaks saamine on vaid abstraktne mõte või tähendab see hoopis tegusid," lõpetas Leppik kõigile rahulist paastuaega soovides.
Paastutalu: üksteist toetades tuleme august välja
Aastaid Viljandimaal paastulaagreid korraldanud Lusika talu perenaine Sirje Kurvet ütles, et keerulised ajad annavad end tunda ka tema paastutalus. Paastuma tulijad on küll sihikindlad ja teotahtelised, kuid inimeste hulgas on tunda muret ja ebakindlust.
"Inimestel on raske otsuseid vastu võtta, kui nad on segaduses, siis tekib juba hirm ja nad ei suudagi õiget otsust teha," sõnas Kurvet.
Paastumisest võiks raskel ja kiiresti muutuval ajal abi olla küll, ka aeg on soodne - Eesti rahvakalendri kohaselt algas peale vastlapäeva paastuaeg, mil söödi rohkem herneid ja ubasid ning sissetehtud marju. Paastudes on Kurveti sõnul inimesel võimalik süüvida endasse ning leida vaikuses ja rahus oma tõeline mina ja sellega koos ka selgus.
"Talvel on organism koos loodusega puhkeajas ning jääkained ladestuvad. Kevadel hakkavad puudes mahlad liikuma enne, kui seda silmaga näha saab ja sama toimub inimese kehas - inimene tunneb, et tahaks midagi muuta, saada uueks," selgitas Sirje Kurvet. Seda tunnet ei maksa tähelepanuta jätta ning paastust on kevadpuhastusel abi.
Paast peaks sisaldama palju puhkust, muidu kulutab inimene tööga ära selle energia, mida organismil on vaja puhastumiseks.
Korraga tõhusalt töötada ja paastuda ei saa, kui on tunda, et keha vajab puhastust, kuid puhkust võtta ei saa, siis võiks kasutada ära vabad päevad ning paastuda asjatundliku nõu ja teadmiste toel.
"Paastudes on oluline siht, eesmärk, milleks see ette võetakse," märkis Kurvet, lisades, et eesmärkide paika seadmine on kindlasti vajalik, sest inimestel tuleb hakata väärtusi ja seni valitsenud mentaliteeti ümber hindama. Tuntud India pühakule viidates lausus ta, et praegused raskused on suuresti tulnud inimeste suurest soovist kiiresti ja palju tarbida, ka ligimeste vastu valitsenud kadedus on andud maailmale tugeva negatiivse hoobi.
"Inimene peab hakkama oma sees väärtusi üles ehitama, usaldama ennast ja oma tööd. Ühtlasi tuleks lõpetada valitsuse kritiseerimine, sest meie valitsus on meie enda peegel," lausus Kurvet.
Kriisi kiiret lõppu ei ennusta temagi ning soovitab seepärast neil, kel vähegi võimalik panna kevadel maha võimalikult palju juurikaid ja seda kahel põhjusel - esmalt aitab toiduvaru raskemast ajast üle ja teiseks on omaskasvatatud toidu väärtus ja kvaliteet organismile kasulikum ja parema mõjuga, kui kaugelt sissetoodu.
"Praegu on kurb vaadata, et vana mudel, kus maal toodeti linna tarbeks toitu, hakkab hääbuma, kuid midagi pole teha," nentis Sirje Kurvet ja lisas, et kriis peab minema päris põhja välja, et tõelised tõed ja väärtused saaksid välja tulla.
"Inimesed peavad end ümber häälestama ja leidma sobiva töö, mis tooks kasu ühiskonnale. Üksteist hingeliselt lõhkudes on kõigil raskem, teist inimest toetades toetame ka iseennast."
