18. Eidepäeval ei tohi kaua magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on setu naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
21. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.

25. Marjapuna päev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste püha. Marjapunast saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Tehakse ülepannikooke või karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siitpeale ei või enam hommikuti ilma linnupetet võtmata kodust välja minna.

29. Urbepäeval süüakse tanguputru. Urbitakse üksteist, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka- või kaseokstega) ning soovitakse tervist, virkust, õnne ja edenemist. Urbijale antakse tasuks muna.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

3. päev – täiskuu kõva aja algus.
7. päev – kuu kolmas veerand, pehme aja algus.
13. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
18. päev ̶ vana kuu pehme aja algus.
20. päev – kuu loomine.
22. päev ̶ noore kuu kõva aja algus.
27. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti halvaks ja piim hapuks. Siis raiutakse võsa, laotatakse sõnnikut, hävitatakse kahjureid ning istutatakse ja külvatakse juurvilju. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu: 19.02. kuni kl 01.47, 19.03., 16.04. alates kl 21.57, 16.07. kuni kl 04.24, 13.08. ja 10.12.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peale kasvatab (kapsale sobib kõige paremini täiskuuaeg). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: Maavalla kalender 10 228 (2015), Maavalla Koda