Väge ja tervist täis saunavihad. Millest ja kuidas neid teha?

 (1)
Foto: Raivo Tasso

Saunavihtade tegemise aeg pole enam kaugel. Maarja-Magdaleena kandi taimetark Ilme Roosimäe õpetab, kuidas väekaid saunavihtu valmistada.

Ilme Roosimäe pooldab loodusravi ning usub, et kui ikka õigete taimedega vihelda, saab saunaline tervemaks. Teadmisi ja tarkusi selleks tööks on naine kogunud kursustel ja koolitustel. Lisaks on ta läbi lugenud paraja hulga loodusravi raamatuid.

Kaseoksi saunaviha jaoks kogub Ilme alati õigel ajal. Puu andvat sellest ise märku. Kui leht tundub keelega katsudes karvane, siis tuleb veel oodata. Kui sile, siis on õige aeg!

“Ma tänan kaske alati selle eest, et ta mulle oma oksad loovutab. Selliselt kogutud materjalist vihad ravivad paremini,” usub Ilme.

Millise lisandiga viht valida?

Ühe viha on Ilme teinud kasest ja pärnaokstest. Pärnale omistatakse podagrat leevendavat mõju, ent selle viha leotisesse on hea istuda ka neil, keda vaevavad päraku veenikomud. Pärna soovitab ta koguda õitsemise ajal, siis saab saunaline ka n-ö lõhnateraapia osaliseks.

Lepaoksad paneb Ilme kasevihta selleks, et leevenduksid saunaliste pea- ja luuvalud.

Foto: Priit Simson

Tammeviht on saunalistele vana tuttav. Ilme ütleb, et sellega viheldes saavad inimeses voogavad energiad taas tasakaalu, mille tulemusena paraneb tuju ja ööuni. “Tamm aitab ülekaalu ja kõrge vererõhu korral,” teab naine.

Pihlakavihaga laval olles saab eemale vihtuda kõik halva. Kohevust lisab Ilme sellele vihale paju- ja kaseokstega.

Sarapuuoksad tasub kaseokstele seltsiks sättida, kui tahetakse vaimujõudu virgutada või nahahaigusi peletada. Ilme ütleb, et sarapuu koos põdrakanepiga on energeetiliselt väga tugeva toimega. Selle saunaviha tõmmis istevannina mõjub aga leevendavalt eesnäärme probleemide korral.

Kadakaviht ergutab naha vereringet, hingamisteedele mõjub hästi selle lõhn. “Pärast kadakat võiks end harilikust pujust tehtud vihaga üle silitada,” teab Ilme, kuidas nahka rahustada. Harilik puju on tuntud haavade ja roosi tohterdajana.

“Tegelikult võiks pärast vihtlemist ükskõik millise vihaga end õrnalt masseerida,” soovitab vihameister.

Foto: Bianca Mikovitš

Ilme sõnul pole mitmed taimed jaanipäevaks veel piisavalt sirgunud, et neid vihtadesse köita. Nii võtabki ta osa kasevihtadest juulis uuesti lahti ning seob siis nende sekka raviomadustega taimi.
“Paljud teevad vea, kui jätavad kokkuseotud vihad nöörile pikaks ajaks rippuma. Nõnda ei jää raviomadustest midagi alles, sest taime vägi ja võim hingab lihtsalt ära,” väidab Ilme. “Need saunavihad, mida plaanite kasutada talvel, pange kihiti pappkastidesse, igale paber vahele. Nii jäävad kõik lõhnad ja omadused alles.”

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare