Vigastussurmade tõttu kaotab Eesti igal aastal pea 1000 inimest
„Vigastussurmade ennetuse lähtekohaks on see, et iga vigastussurm on ennetatav,“ ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse.
Eesti on kõrge vigastussuremusega riik – 2013. aastal oli 958 vigastussurma, see on ligikaudu kaks korda kõrgem Euroopa keskmisest.
„Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti ligikaudu 490 inimese elu aastas,“ ütles Jesse. „Kui suremus oleks ühe madalaima näitajaga riigi Hollandi tasemel, sureks Eestis aastas vigastuse tõttu ligi 600 inimest vähem.“
2013. aastal sai vigastuse tõttu arstiabi 147 790 inimest ning Eesti Haigekassa kulu nende ravile oli 31,8 miljonit eurot.
Kuigi erinevates strateegilistes dokumentides ja tegevuskavades on seatud vigastusliigiti eesmärke ja viiakse läbi ennetustegevusi, ei ole kõik vigastusliigid eesmärkide ja ennetustegevustega kaetud.
Näiteks vigastussurmade sageduselt kolmas surmapõhjus on kukkumine 107 surmaga 2013. aastal. Kukkumistega seotud ravi on ka ülekaalukalt suurima kogukuluga (ca 16 miljonit eurot aastas). Samas puudub süsteemne kukkumiste ennetus ja määratlemata on ennetuse eest vastutav ametkond.
Samamoodi ei olnud selget vastutajat enesetappude valdkonnas, mida 2013. aastal oli kokku 209. Kõige rohkem hukkub inimesi mürgituste tagajärjel – 2013. aastal 219 inimest.
„Ennetustegevus on seni olnud küllaltki universaalne, püüdes kõnetada ja tõsta teadlikkust kogu elanikkonnas,“ tõdes Jesse ja lisas, et kogu elanikkonnale suunatud tegevustele on vaja kavandada ka kitsamatele sihtrühmadele suunatud sõnumeid ja ennetustegevusi.
Suur osa vigastussurmadest on seotud alkoholi liigtarbimisega. „Alkoholitarbimise langusega kaasneb ka vigastushaigestumuse ja vigastussurmade vähenemine,“ ütles Jesse. „Seepärast on väga oluline alkoholipoliitika rohelise raamatu meetmete elluviimine.“
Vastutus vigastuste olukorra tervikanalüüsi ja ennetustegevuste koordinatsiooni eest on edaspidi sotsiaalministeeriumil. „Püsivate positiivsete tulemuste saavutamiseks peame korraldama ametkondade koordineeritud koostöö,“ ütles Jesse.
Töörühma, mille töö tulemusi riigikantselei täna valitsuskabineti nõupidamisel esitles, kuulusid haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ja nende haldusalade asjaomaste riigiasutuste esindajad, samuti Eesti Haigekassa, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit ja Maailma Terviseorganisatsiooni esindus Eestis.
