HEA IDEE: Mätaskatusega maakividest väliköök

Ulvar ja Kirsti Kaubi koduõue ehteks on haljendava katusega maakividest väliköök, kus on endal hea olla ning saab palaval suvepäeval või ka vihmaga sõpru ja sugulasi kostitada.

Et mätaskatus on raske ning talvel muutub see lumekoorma all veelgi raskemaks, pidi Ulvar väga targalt toimetama. Nii paigaldas ta aluskonstruktsiooniks tugevad prussid (5 x 10 cm), mille vahedeks jäeti vaid 10 cm. Selle peal on niiskuskindel vineer, millele sulatati SBS-bituumenkate.

Et liigne vesi katusest ära valguks, on see ehitatud kerge kaldega. Lisaks paigaldati drenaaži tekitamiseks katusele mummuline isolatsioonikile, millele laotati ühtlaselt 10cm mullakiht. Mättad, mis omakorda mullakihile tõsteti, kaevati oma maja kõrvalt heinamaalt.

Alt on prussid kaetud nn Poola laudisega ning töödeldud 20% tõrvaõliga. Tulemuseks on nägus lagi, millel saavad uidata nüüd laua ümber istujate pilgud.

Vaid rohelusega, mis katusel kasvab, ei ole pererahvas päris rahul. Samas mõistavad Kirsti ja Ulvar väga hästi, et taimede jaoks on need tingimused ekstreemsed.

“Põuaga kuivab mätas kiiresti läbi, sest altpoolt pinnasest lisaniiskust tulemas ei ole. Esialgu püüdsin mättaid väetada, kuid see ei andnud tulemust. Katusele jäid kasvama vaid kõige vähenõudlikumad heintaimed,” räägib Ulvar.

Mõnigi kord on peremees lisanud katusele liiva ja mulda, sest vihmavesi uhub mineraalid ära. Väga põuasel ajal on katust isegi kastetud. Sügisel riisutakse vaid kolletama hakanud ja lamandunud kõrred ära.

“Nüüd saan julgelt kinnitada, et vaatamata kõigele on see katus hea ja vettpidav,” on peremees rahul. Kui palume selle katuse kohta midagi huvitavat esile tuua, ütleb Ulvar: “Huvitav on see, et isegi kui sadu on ammu lakanud, tilgub räästas veel pikka aega.”

Rasket katust toetavate sammaste all on postvundament. Männipalgid, mis väliköögi katust toetavad, sai peremees oma sõbra metsast. Koduhoovis tehti need parajaks. Nii kive kui ka ­pirakaid palke on mehed omal jõul kohale kangutanud.

Väliköögi põrand on paekiviplaatidest – need osteti Põhjakivi paekarjäärist. Et jalgealune kaua korralik püsiks ning muru kivide vahelt läbi ei tuleks, pandi põrandakivide alla liiva ning paesõelmete segu ja selle alla geotekstiil. Seinad ehitati maakividest, millest müüridele ehitati alla korralik lintvundament. Maakive kulus väliköögi kolmekihilistesse seintesse koguni 17 tonni. Müüri sisse ehitas Kirsti isa Riho pliidi, kamina ning suitsuahju.

Pliidist üle jäänud väikestest šamottkividest ehitati pliidi ja suitsuahju lõõrid. Kusjuures suitsuahju planeeris Ulvar kohe nii, et selles saaks teha nii külm- kui kuumsuitsuroogi. “Ruumi ju oli: kõik toiduvalmistamise viisid saime välikööki sisse ehitata. Vaid söegrill, mida mõnikord ikka vaja läheb, on teisaldatav.” 

Väliköögi külge ehitati kohe ka väike kasvuhoone, et ei peaks poest või majast salatit, kurke, tomateid või isegi viinamarju tooma minema. Sumedatel õhtutel, kui pika laua taga suveroogi nauditakse, annab kasvuhoonest kumav valgus ja rohelus maakividest väliköögile värskust ja sügavust. Mitmed väliköögis koha leidnud aksessuaarid on pärit vanakraamilaatadel