Näiteks osati saja aasta eest metsmaasika lehtedest teed teha. Seda kinnitab J. G. Spuhl-Rotalia oma 1911. aastal Haapsalus M. Tamwerki kirjastuses ilmunud raamatus „Kodumaa marjad“.

Maitselisa tsitronmelissilt

„Üsna noored, õrnad lehed korjatakse kuiwa ilmaga ja kuiwatatakse kuiwa ahju põranda pääle pandud puhta panni ehk pleki pääl rutuste ära. Enne weel, kui nad päris kuiwaks hakkawad saama, rullitakse neid närtsinud olekus käte wahel rulli ja pannakse uuesti kuiwama. Pääle täielist krõbuks kuiwamist hoitakse neid kindla korgiga puhtas pudelis kuiwas kohas alal. Neist walmistatud teewesi maitseb pea niisama hää, kui eht Hiinatee, iseäranis siis, kui neile ¼–1/3 osa kuiwatatud tsitronmelisse lehti hulka segatakse. Ka eht Hiinatee maitseb parem kui talle ¼–½ osa maasikalehti hulka panna. Terwisele ei tee maasikalehtede teewesi ialgi kahju, waid on werepuhastaw jook.

Kes soowib, et maasikalehed kuiwatatult niisama peawad wälja nägema, nagu eht Hiinatee-lehed, see kuiwatagu neid nõndawiisi, nagu hiinlased eht Hiinateed kuiwatawad.

1. Maasikalehed lastakse pääle korjamist 1–2 tundi õhudalt laialilaotatult sõõla ehk paberi pääl niiskusest taheneda. Selle aja sees lõigatakse lehed kääridega kaheks ehk kolmeks tükiks katki.

2. Pääle tahenemist ja katkilõikamist pannakse nad puhta pannidega ergu tule pääle ja liigutatakse kiiresti segamini, et alumised lehed ära ei kõrwe. Lehed hakkawad palawuses susisema, lähewad niiskeks, ajawad rohkesti auru wälja ja lõhnawad ime ilusaste. Aurata lastakse neid umbes 4–5 minutit.

3. Nüüd kallatakse lehed pannide päält laua pääle, pigistatakse tugewaste kahe käe wahel muljudes suurtesse tompudesse kokku, et palaw aur nendest mitte kohe wälja ei lahkuks, waid et kõik lehed weel laua pääl järel auraksid. Tompidest wõetakse lehtesi natukese haawal peo wahele ja rullitakse rulli.

4. Pääle rullimist pannakse nad uuesti pannidega wäikese tule pääle kuiwama, liigutatakse wirgaste segamini ja lastakse 5–10 minutit kuiwada. Mis rullid lahti lööwad, neid rullitakse teist korda uuesti.

5. Pääle teist rullimist pannakse lehed kolmatkorda pannidega wäikese sütetule pääle ja lastakse hoolsal ümbersegamisel umbes 1 tund aega ehk niikaua kuiwada, kuni lehed krõbuks saawad.

6. Täitsa ärakuiwanud lehed pannakse, kui nad külmaks on jahtunud, kuiwa puhta pudeli sisse, lüüakse kindlad korgid pääle ja sulatatakse korgi otsad waha ehk kirjalakiga kinni. Pudeli külje pääle pannakse gummiga ehk munawalgega piklik pabersilt, kus “Maasikatee” on pääle kirjutatud.”

Krussis ja mustakarwaline

“Nõndawiisi kuiwatatud maasikalehtede tee näib pudeli sees just niisama mustakarwaline ja rullis wälja, kui Hiinatee ja maitseb teewesi ka küpsem, kui lihtwiisil kuiwatatud lehtedest. Esiotsa on teeweel kõrwemaik juures, aga paarikuulise pudelis seismise järele kaob see maik lehtede juurest täitsa ära. Seda oleme ise mitu aastat proowinud. Pannakse maasika teeweele weel pisut maasika-sahwti ehk -moosi joomise ajal tasside sisse, siis on esimene heamaiguline ja ilusalõhnaline jook walmis, nii et paremat ei mõista enam soowidagi.

Teeks kõlbawad üksi metsmaasika (Fragaria vesca) lehed. Lehtede korjamise juures hoitagu hoolega selle eest, et mitte terwet taime juurtega ülesse ei kista, kõiki lehti korraga ära ei wõeta, ega õisa ära ei kitkuta. Seeläbi teeksime enestele ise kõige suuremat kahju, sest marjade saak saaks täitsa rikutud ja maasikate sugu juurtega wälja kiskumise juures mõneltpoolt päriselt ärahäwitatud. Marjad on kallid, neist saab müümisel hääd hinda, neist saame mitmesugusi sahwtisi, moosisi jne, seepärast peame õisa suure hoolega hoidma. Mõni mõtleb, et õitest tehtud tee parem maitseb, kui lehtedest ja korjabki selle tarwis aina puhtaid õisa, siisgi maitseb lehtede-tee palju parem, kui õite-tee. Seepärast lastagu õied rahule jäeda ja marjadeks kaswada, see toob meile suuremat kasu, kui õite ilmaaegne raiskamine tee tarwis.

Wiini õpetlane Klezinskiy oli esimene, kes teejoojate tähelepanekut maasikalehtede pääle juhtis ning sest saadik (1855) on need Kesk-Euroopa rahwaste teelaual auuwäärilist aset leidnud, nii et suur hulk Austria- ja Saksarahwast juba puhtalt maasika-teed Hiinatee asemel pruugiwad. Wiimaste aastate sees on maasikatee soowitamine õpetatud taimeteadlaste poolt weel palju suuremaks ja elawamaks läinud ja pea igale rahwale tuttawaks saanud. Ka Eestirahwale on seda Jannau omas “Koduarstis” juba teetaimena tutwustanud ning meie poolt ilmus 1891. aastal “Olewiku” 16, 17 ja 18 numbris kõikide kodumaa teetaimede üle pikem kirjatöö.”

Metsmaasikas ravimtaimena

Tänapäeval on maasikaleheteele kõige rohkem viiteid alternatiivmeditsiini raamatuis, seda peetakse palavakku alandavaks, põletikuvastaseks ning organismi tugevdavaks joogiks. Metsmaasikat mainib oma „Maailma ravimtaimede entsüklopeedias“ ka Ain Raal, kiites teda uriinieritust suurendava ja kootava vahendina, mida kasutatakse ka kõhulahtisuse korral.

Droogiks tuleb lehti korjata taime õitseajal, ühekordne annus on 1 tl. Kuivatatud peenestatud lehti 3–4 tunni tagant. Välispidiselt kasutatakse maasikalehti naha- ja limaskestapõletiku ning värskete ja mädaste haavade ja sügeluse korral.

Maasikalehetee meeldivat maitset ei maininud aga ükski kätte sattunud tänapäevane allikas.

Kui mõni hakkajam kasvataja võtaks nüüd ette maasikalehtede kuivatamise “Hiinatee” viisil, võiks sel kaubal isegi jumet olla. Kõik, mis pärit otse loodusest, on ju soositud, ja eriti minev kaup on ammu unustatud vana.

Nüüd on tõsisema maasikatee kuivatamise jaoks juba liiga hilja, kuid proovipartiiga jõuate katsetada.

Kõige lihtsam on asi siis, kui teie kodu lähistel kasvab mõni metsmaasikalapp. Niitke taimed “üsna noorte, õrnade lehede” saamiseks maha. Kui uued lehed tärkama hakkavad, korjake neid sealt proovipartii jagu. Kui asi õnnestub ja tee maitse järele on, võtke tuleval kevadel ette juba suurem teekuivatus.

Ärge ainult liiga hoogu sattuge. Augusis ei ole tegelikult kuigi taimesõbralik enam lehti korjata. Lehtedeta maasikataimed ei jaksa elujõu hoidmiseks piisavalt varuaineid koguda.

Noored lehed korjake ikka kuiva ilmaga.