HÜVA NÕU: kuidas rajada samblaaeda?
Sarnased paigad polnud võõrad ka Jaapani munkadele, kes püüdsid esimestena maailmas, juba enam kui 800 aastat tagasi, samblaid kodustada. Sammalde sihipärane kasvatamine on Jaapani aiakultuurile väga omane.
2011. aastal alustati samblaaia rajamisega Tartu Ülikooli botaanikaaeda.
Samblaaia nurgakesi tasub rajada ka koduaeda. Samuti saab samblaid ka sihipäraselt kasvatada, kui soovite samblaga kaunistada näiteks kive, müüre või skulptuure.
Istutus ja külv
Kiire tulemuse annab puhta, üheliigilise samblakamara lausistutus. Selline meetod sobib ennekõike kollektsioonaeda, kus samblakolooniad on piiritletud ja oluline on liigiline koosseis. Ühtlase vaibana istutatud samblad kohanevad aeglaselt ja neid on vaja pärast istutamist tihti kasta.
Looduses näeb üheliigilisi samblavaipu harva. Sealt sammalt korjates jätke suurem osa alles ja katsetage vähesega . Enne samblaotsinguid uurige, millised liigid on looduskaitse all või muidu haruldased. Muidu on tulemuseks see, et toote harulduse tema kasvukohast ära ja aias läheb see samuti välja.
Lünkistutus tähendab 20−30 cm2 suuruste samblakamara tükkide istutamist u 10cm vahedega. Selle jaoks kaevake kamar üles 2−3 cm paksuse huumuse- või varisekihiga ning istutage sama sügavalt uude substraati. See meetod ei anna küll kohe visuaalselt efekti, kuid taimed kohanevad paremini. Vahed täituvad olenevalt liigist 1−3 aastaga ja uued võrsed kinnituvad substraadile palju paremini kui laamistutuse puhul.
Üsna tõhus ja kiire paljundusviis on kuivatatud ja purustatud samblataimede külv. See sobib vegetatiivselt hästi paljunevatele liikidele, kellel on siginiidid ja lehekaenla risoidid. Sellised on näiteks kaksikhambaliste (Dicranaceae) sugukonna esindajad. Mida tihedam on külv, seda kiiremini kujuneb ühtlane samblavaip.
Epifüütsed ehk teistel taimedel kasvavad samblad saate substraadile kinnitada võrgu ja klambripüstoli abil. Tulemus on kohe efektne, kuid paljudel liikidel võtab kohanemine pikalt aega. Sammal katab kasvades võrgu ning mõne hooaja möödudes võrk enam ei paistagi. Võrk muudab samblakogumiku palju tugevamaks ja kaitseb samblaaeda ka lindude rünnaku korral. Säästke elusaid puid ning kasutage juba surnud tüvesid või oksi, pikapeale pehkides muutuvad need omamoodi veereservuaarideks. Vettinud palgid ja oksad talletavad niiskust ja parandavad mikrokliimat.
Kivipindu ja puutüvesid on kõige parem sammaldada viskoosse samblapüreega pintseldades. See segage kokku samblajahust, veest ja viskoossetest lisaainetest, sobivad õlu, keefir, riisijahu, kanamunad jne. Põhiline, et valmiv puder oleks piisavalt vedel ja kleepuv, et seda saaks pintseldada ja see püsiks substraadil.
Kandke segu soovitud kohta sügisel, kui tugevad äikesevihmad on möödas, kuid ilm püsib piisavalt niiske ja jahe.