1. Kaevake labidalehe sügavuselt umbes meetri laiune süvend. Pikkus sõltub sellest, kui pikk peenar on kavas teha. Süvendi põhjalt ja külgedelt noppige hoolikalt välja kõik naadi-, orasheina- ja muude püsiumbrohtude risoomid.

2. Katke põhi okste ja puitunud vartega. Siia on hea ära peita kogu aeglaselt kõdunev risu, sobivad ka jämedamad oksad ja juured. Haigustunnustega oksi (nt vaarikal) ärge siiski kasutage, need on targem põletada. Samuti ei sobi puukoorepuru ja oksahake, sest see vajub liiga tihedalt kokku. Sättige materjal ühtlaselt kogu põhjale, seda pole vaja tihedaks kokku trampida.

3. Okstest põhi katke rohtsete taimejäänustega. Siia võib visata kõrvitsate ja kapsaste suuri lehti, ülekasvanud aedsalati puhmikuid ja muid köögiviljapealseid. Ära saab sokutada ka pikad tomativarred, kuid need on targem enne tükeldada, et nad kiiremini laguneksid. Ka päevalillede ja teiste jõuliste taimede jämedad varred tehke juppideks.

Siia kihti sobib hästi ka viimaste muruniitmistega kogunenud rohuhake. Mädanenud õunu-pirne-ploome, samuti seemnetega umbrohtu on mõistlik süvapeenrasse mitte panna. Need matke eraldi maha või kompostige kiirkompostris.

4. Rohelised jäätmed katke ühtlase kihi kõdusõnnikuga. Kui seda väärt kraami pole võtta, sobib ka kompostmuld.

5. Eelmised kihid katke mõne sentimeetri paksuselt sügislehtedega. Pole probleem, kui riisumisel sattus lehtede hulka ka liiva ja oksakesi, sest need lisavad tulevasele kompostmullale vaid õhulisust.

6. Lehtede peale kühveldage korralik kiht komposti. Sobib nii poollagunenud kui ka juba valmis kompost. Pooleldi lagunenud kompost jõuab pika sügise ja talve jooksul laguneda köögiviljadele sobivaks toiduallikaks. Lisage kompostile süvendi kaevamisel saadud mulda. Kõige lõpuks katke kõik mullaga ja rehitsege tekkinud küngas kenasti siledaks.