Jumalik haigus

Kõrrerooste (Puccinia graminis) on nisu ja odra kahjustajana ilmselt maailma tähtsaim taimepatogeen, mida tuntakse juba alates põllumajanduse hämaratest algusaegadest. Umbes 1800. aastal eKr nõustas Joosep Egiptuse vaaraod, et seitsme külluseaasta jooksul tuleb koguda viiendik viljast, üle elamaks järgnevat seitset nälja-aastat, mil seenhaigused saagi hävitavad.

Antiikajal teati, et kõrrerooste lööbib nisul tavaliselt aprillis, pärast “punase koera tähe” Siriuse öötaevasse ilmumist. Seetõttu ohverdati Vana-Roomas 25. aprillil Robigalia festivali käigus viljade kaitseks roostejumalusele roostepruune loomi – rebaseid, lehmi või koeri, aga eelkõige võõrutamata kutsikate verd ja sisikonda. Jumaluse sugu on jäänud ebaselgeks, ta võis olla naiselik Robigio, mehelik Robigius, või isegi sõjajumal Marsi poiss-sõber: samal päeval tähistati meesprostituutide püha. Lisaks ohverdustele istutasid talumehed viljapõldude serva ka loorberipuid, et rooste satuks neile ja mitte viljapõllule, kuid kõigest sellest silmanähtavalt ei piisanud. Üheks Rooma impeeriumi languse põhjuseks võis olla tollal jahedamaks ja vihmasemaks muutunud ilmastik, mis soosis kõrreroostet ja tõi kaasa mitmeid üksteisele järgnevaid ikalduseaastaid.