Tomati kasvatamine avamaal
Kuigi selle aasta saagid saavad peagi salve, kuluvad tomati avamaal kasvatamise nipid ära ka tuleval aastal.
Tomatitaim on suhteliselt külmaõrn ja soojalembeline troopikast pärit taim. Avamaale ei tohi teda istutada enne öökülmade ohu möödumist. +10 kraadi juures ja alla selle tomatitaime kasv pidurdub. Eelnevalt ettekasvatatud tomatitaimi tuleb enne avamaale istutamist hoolsasti ette valmistada ja karastada. Eesti kliimat silmas pidades, peaks olema võimalik taimi avamaal katta – näiteks tõmmata üle tugede loor või kile.
Kasvukohaks tuleb tomatile valida valdavalt tuulte eest kaitstud päikesepoolne, võimaluse korral lõunakallakuga ala, mida on eelmisel aastal tugevasti sõnnikuga väetatud. Kui eelnevalt sõnnikut pandud ei ole, tuleb tomatimaad väetada kõdusõnniku või kompostiga, millele tuleks vajalikul hulgal lisada mineraalväetisi. Värsket sõnnikut tomat ei talu.
Tomatitaimed istutatakse avamaale tavaliselt juuni alguses. Enne istutamist tuleb kindlasti mulda kobestada. Kergel mullal on tomatitaimi kõige sobivam kasvatada tasasel maal, kus taimede vahekaugus on 40-50 cm. Istutuskohale kaevatakse istutuskühvliga või väikese labidaga auk. Taimejuured asetatakse auku ning kaetakse mullaga. Istikud peavad olema suhteliselt madalad, tugevate varte ning lehtedega, nad ei tohi olla välja veninud. Kui siiski on juhtutnud, et kõik taimed on väljaveninud, tuleb need istutusauku panna poolviltu ja katta mullaga kuni alumiste lehtedeni. Pärast istutamist tuleb taimi kohe kasta- vähemalt liiter vett taime kohta. Noori tomatitaimi tuleb kasta harva, kuid tugevasti.
Kasvuajal tuleb muld tomatitaimede ümber hoida kobe, taimi mullata ja jälgida, et taimede juurdekasv oleks normaalne. Iga kasvuhäire korral tuleks otsida põhjusi ja need kõrvaldada. Juba varakult tuleb hakata külgvõsusid kõrvaldama, et taim ei kulutaks asjatult toitaineid ja kasvuenergiat mittevajaliku massi kasvatamiseks. Kõige varasemat saaki saadakse avamaal sel juhul, kui taim kasvab ühe harunemata varrega, mille ladvas ja lehekaenlates moosutub 2-3 viljakobarat. Selleks tuleb kõik lehekaenlatesse ilmunud külgvõsud ära murda. Kõrgekasvulistel taimedel murtakse pärast 3-4 viljakobara moodustumist ära ka taime latv.
