VALMISTUME TALVEKS | Nõuandeid põrandate soojustamiseks

Kõikide põrandate suurim vaenlane on niiskus ja see kehtib ka maapinnale rajatud põrandate puhul.

Kodumaja ASi arendusdirektor Elar Vilt on seisukohal, et erinevalt hoone teistest piiretest pööratakse põrandatele, nende soojapidavusele ning niiskus- ja tuulutusrežiimile liialt vähe tähelepanu. Sageli on viletsas seisukorras just vanemate majade põrandad – need on külmad ja ebatihedad.

Tuuletõmbust läbi põrandate tunneb eriti hästi ruumi välisseinte ääres. Selle peamised põhjused on ebapiisav isolatsioonimaterjali kiht ja piirde õhutiheduse puudumine. Kui hoones on lahtine küttekolle, nt ahi või kamin, ent aknad on tihendatud ja ventilatsioon ebapiisav, tõmmatakse põlemiseks vajalik õhuhulk sisse just põrandate ja seinte ebatihedatest liitekohtadest ning põrandad muutuvad veelgi külmemaks. Sama toimub ka loomuliku ventilatsiooni puhul, kui soe õhk üles tõustes pidevalt väljub ja külm altpoolt siseneb, selgitab Vilt.

Soojustatud põrandaid rajatakse põhiliselt kahel viisil: kas otse pinnasele või jäetakse pinnase ja põranda vahele õhuruum.

Põrand pinnasel

• Kata põrandaalune maapind dreeniva ehitusmaterjaliga ja tihenda.
• Aseta dreenivale kihile koormust taluv soojustus ja kata see hüdroisolatsiooniga.
• Seejärel vala betoonplaat kogu hoone ulatuses, vundamendiga piirnevatesse kohtadesse jäta deformatsioonivuuk.
• Betoonplaadile ehita lõplik põrand. Laudpõranda puhul võib laagide vahed täita villaga.

Vilt lisab, et kõikide põrandate suurim vaenlane on niiskus ja see kehtib ka maapinnale rajatud põrandate puhul. “Kui põrandate kattematerjal veeauru läbi ei lase ja aluspõrand on niiske, võivad kuivade ruumide põrandatalad hakata üsna kiiresti mädanema, linoleum kobrutama või parkett lainetama,” ütleb Vilt. Sestap tulebki enne lõpliku põranda rajamist veenduda, et betoonist alusplaadist oleks niiskus välja kuivanud. Põranda alla jääv ehitusniiskus või sinna juhuslikult sattunud vesi (nt veeavarii) peab saama kiirelt välja kuivada siseruumi ja ventilatsiooni teel eemalduda. Külma välisõhu sisse pääsemist tuleb igal juhul vältida, annab Vilt nõu.

Põrand välisõhu kohal

Altpoolt ventileeritavad põrandad tuleb Vildi sõnul isoleerida enam-vähem sama soojapidavaks kui katuslaed. Niisugune konstruktsioon eeldab soojustuse paksust sõltuvalt materjalide soojusjuhtivusteguritest vähemalt 300 mm või enam. Et renoveeritavates majades pole see alati võimalik, otsustatakse isolatsiooni optimaalne paksus igal konkreetsel juhul eraldi. Erilist tähtsust omavad hea lõpptulemuse saavutamisel aga tuuletõkkeplaadid ja nende paigaldus. Halvasti paigaldatud tuuletõke ei jäta üksnes põrandaid külmaks, vaid võib aidata kaasa ka niiskuskahjustuste tekkele.

Tööd piirete soojustamisel

• Paigalda põrandatalade alumistesse külgedesse kinnitusliistud.
• Aseta kinnitusliistudele tuuletõkkeplaadid ja tihenda nende kõik küljed elastse ehitusmastiksiga.
• Aseta talade vahele põhisoojustus – see peab asetsema tihedalt tuuletõkke ja talade vastas.
• Väldi võimalikke mõõtmete ebatäpsusest tingitud kortse ja volte isolatsioonis.
• Aseta taladele ristised laagid ja täida laagide vahed soojustusega. Selline paigaldusviis lõikab läbi taladest moodustuvad võimalikud külmasillad.
• Kinnita laagidele aurutõke (konvektsioonitõke) – see takistab ruumi siseõhul piirdesse tungimast ja tagab õhutiheduse.
• Kinnita põrandalauad või plaadid ja paigalda põrandakate.

Välisõhu kohal asuvatest põrandatest pääseb konstruktsiooniline niiskus hõlpsalt välja. Isolatsiooni efektiivsuse tõstmiseks tasuks soojustuskihtide vahele asetada veeauru kergelt läbilaskev ehituspaber.

Põrandaalust ruumi tuulutatakse loomuliku või sundventilatsiooniga.

Loomuliku ventilatsiooni puhul peavad tuulutusavad olema maapinnast vähemalt 200 mm kõrgusel ja avade vajalik suurus sõltub hoone asukohast ja paiknemisest tuulte suhtes – kahjuks tehakse need sageli siiski liialt väikesed, tõdeb Elar Vilt.