Lase end vabaks

Kirja tuleb panna kõik, mis pähe tuleb. "Pliiats ja paber peab olema käeulatuses, et ükski hea idee ei läheks kaotsi," soovitab Pihtjõe, "kindlasti ei tohi hakata mõtlema, et seda ei saa tehtud, ainult üks pereliige tahab, selleks pole raha või seda pole saada."

Mõtlemine on oluline protsess, et vähendada hilisemat ümbertegemist ning kokkuvõttes aitab see ka kulusid säästa. Näiteks kui ehitada grill valesse kohta, siis hilisem ümbertõstmine on väga suur töö ning lisaks kulukas.

Võib selguda, et tuul puhub kogu aeg valest suunast ning mõni varjulisem paik on palju mõnusam. Esialgset valet otsust võib jääda meenutama kole vundamendikoht.

Appi aiakujundaja

Pihtjõe toob näite: "Ise arvad, et laps tahab vaid liivakasti ja kiike. Tegelikult huvitab teda veel turnimisredel, mängumaja jt traktsioonid. Tasub sirvida laste atraktsioonide raamatuid ning leida endale sobiv või kohandada asju oma aiale sobivaks. Laps areneb ja kasvab ning aed võiks teha seda koos lapsega."

Kui teha liivakast, mõelge sellele, mis saab siis, kui laps kasvab suureks. Ehk oleks kasti asemel mõttekam rajada liivaala, kuhu aastate pärast saab näiteks pingi või memme-taadi kiige panna? Või luua sellest minigolfiväljak? Pihtjõe sõnul on pingid ja kiiged praktilised aia skulptuurid, mistõttu tasub neid aeda tuua.

Kas aiakujundaja kaasamine on ilmtingimata vajalik? Pihtjõe sõnul ei pea kedagi kaasama, kui ise suudetakse mõelda kõigele vajaminevale. "Kui oskad vaadata, kust päike paistab, milline on muld, kust valdavad tuule, mida aias näha tahaks - ei pea võtma abilist," kinnitab ta.

Samas oskab aiakujundaja tuua välja nüansse, mille peale esmapilgul ei tulegi.

Pihtjõe soovitab tutvuda aiakujundaja eelnevate töödega ning hea on see, kui leiad tagasisidet või soovitusi. Enne lepingu sõlmimist tasub kohtuda. "Inimesega, kes hakkab sinu aeda kujundama, peab tekkima klapp," lausub ta.