• Siduge ümber viljapuutüvede liimivööd, et püüda kinni koore- pragudesse talvituma suunduvaid kahjureid. Neid liigub ringi seni, kuni päeval on üle 10 kraadi sooja. Püünisvööks sobib hästi ka tavaline jõupaberist riba (laius 10–15 cm).
  • Korjake iga päev ploomi- ja õunapuude alt ning okstelt riknenud vilju ja matke maha, et takistada haiguste levikut.
  • Istutage kevadel õitsevate sibullillede sibulaid. Ka liiliad pange maha sügisel, mitte kevadel, sest nad vajavad juurdumiseks jahedust.
  • Pistke ajatamiseks potti tulbi-, nartsissi-, idahüatsindi, märtsi- ja lumikellukese, krookuste, liiliate ja siniliiliate sibulaid. Hoidke potti jahedas kohas (alla 10 kraadi) ning kastke ainult nii palju, et muld püsiks kergelt niiske.
  • Kaevake välja krüsanteemipuhmad ja viige kasvuhoonesse, et nende õitseaega pikendada.
  • Muru sammaldunud kohtadele külvake samblaeemaldusvahendit. Siis riisuge kuivanud sammal välja, kobestage maa ja külvake uus muruseeme.
  • Täiendage murus olevaid hõredaid kohti muruseemnega, enne rehitsege maapind raudrehaga kobedamaks.
  • Õhutage kindlasti kasvuhoonet, sest sügisese niiskusega hakkavad kergesti levima seenhaigused. Tomatil ja kurgil eemaldage järjepidevalt vanad koltunud lehed.
  • Korjake ja kuivatage vaarikalehti, peterselli, sellerit, tilli.
  • Sügisel on võilillejuured pungil kasulikest ainetest. Väljatorgitud juured peske, kuivatage, pruunistage kergelt ahjus ja jahvatage. Tehke teed – see mõjub tõhusalt veresoonte lupjumise vastu.