Üks isemoodi sõnajalg
Kui lillepoe riiulil hakkab silma mõni põdrasarvekujuliste lehtedega taim, on enamasti tegu imaraliste (Polypodiaceae) sugukonda kuuluva hariliku sarvsõnajalaga (Platycerium bifurcatum). Tema kodumaa on Queenslandi ja Uus-Lõuna-Walesi rannikualad Austraalias ning Uus-Guinea, sealt on taim levinud üle kogu maailma.
Põdrasarvede asemel võib seinale panna hoopis sarvsõnajala.
Sarvsõnajalad on epifüüdid - taimed, kes kasutavad puid vaid kohana, kus kasvada. Nad ei varasta viimastelt parasiitide kombel toitaineid ja vett.
Looduses puutüvedel ja okstel kasvavad sarvsõnajalad jätavad mulje võimsatest linnupesadest. Iga selline sõnajalakoloonia koosneb väiksematest taimekestest, keda saab soovi korral kergesti üksteisest eraldada. See on lihtsaim viis neid paljundada.
Lehti on sarvsõnajalgadel kaht tüüpi. "Pesa" moodustavad ümarad steriilsed lehed, mis on noorena rohelised, kuid muutuvad vananedes pruuniks ja paberjaks. Nende vahele koguneb igasugust orgaanilist materjali, nii taimseid jäänuseid kui surnud loomi, mida vihmavesi parajalt niisutab. Selle sodi lagunemisest saabki taim eluks vajalikke mineraale ja toitaineid.
"Pesast" väljaulatuvad pikad sarvekujulised lehed on vajalikud paljunemiseks. Need kannavad eospesi, mis jäävad lehtede alaküljele ning kujutavad endast pruune sametjaid laike lehtede tipuosas.
Nii steriilsed kui eospesadega lehed on kaetud imepisikeste hallikate soomustega, mis jätavad mulje, nagu oleks taim tolmune. Seda kihti ei tohi aga kunagi maha nühkida, sest soomuste abil imab taim niiskust ja toitaineid otse õhust.
Sarvsõnajalgadele meeldib valgem kasvukoht kui sõnajalgadele tavaliselt. Pole nad ju mitte alustaimestiku moodustajad, vaid kõlguvad metsas puude otsas, päikesele lähemal. Siiski tuleb ettevaatlik olla kevadel ja suvel, kui päike on väga intensiivne. Siis tõstke potid poolvarjulisse kohta.
Sobivaim temperatuur sarvsõnajala kasvatamiseks on talvel 12-16°, suvel 20-25°. Talvel kastke taime vaid niipalju, et vältida lehtede närtsimist. Hea moodus on panna ta kogu potiga mõneks ajaks vanni või kaussi ja lasta mullapallil end vett täis imeda, siis on kastmisest tükiks ajaks rahu. Kasvuperioodil võib tihedamini kasta-leotada ning segada vette sõnajalgadele mõeldud väetisesegusid.
Sarvsõnajala mullasegu peaks olema turbane ja hästi vett läbilaskev, sisaldama lagunemata orgaanilist ainet, näiteks turbasammalt, puutükke jms. Taime võib ka looduslikku kasvuviisi imiteerides puu oksa külge kinnitada ning siis koos sellega potti istutada. Pärast istutamist hoidke niiskustaset kõrgemal kui tavaliselt, et taim hästi juurduks.
Korralikult kasvavaid sarvsõnajalgu ei pea igal kevadel uude nõusse panema, küll aga võib toppida "pesasse" värsket mulda, kõdusõnnikut, turbasammalt või mõni väetisepulk.
Järjekindla hoolitsuse, kuid suhteliselt vähese vaevaga võib sarvsõnajalast kasvatada võimsa muljetavaldava taime, kes teeb au igale toalillesõbrale.
Allikas: Targu talita
