Ostetud taimega pole mõistlik ette võtta pikki jalutuskäike vaid tuleks suunduda otsejoones koju. Koju jõudes ei ole aga vaja kiirustada taime paberist lahtiharutamisega. Laske tal paberis rahulikult mõni tund temperatuuride ühtlustumiseks seista ja alles siis leidke talle sobiv kasvukoht.

Kasvukoht. Jõulukaktuse parimaks kasvukohaks oleks elamu põhjasuunda avanev aknalaud, kus on piisavalt valgust, kuid mitte eredat lõunapäikest. Kindlasti ei sobi taimele kasvamiseks toa tagumised sopid. Hästi edeneb jõulukaktus ka aknakohale riputatud amplis.

Kasvukoha temperatuur peaks jääma vahemikku 15-20°C. Seega ei sobi jõulukaktuse kasvukohaks küttekehade vahetu lähedus.

Kasvuhäired. Liiga kõrge (üle 23°C) ja väga madala (alla 12°C) temperatuuri korral ei taha jõulukaktus õitseda. Jõulukaktusele ei meeldi ka püsivad ja järsud asukohamuutused valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi (ka õisi ja lülisid) maha viskama. Lühiajalised muutused akna puhastamisel jms töödel ei mõjuta taime, kui ta asetatakse samatmoodi endisele kohale tagasi. Õiepungi viskab jõulukaktus maha muudelgi põhjustel. Näiteks kui tavapärasele väheldasele kastmisele järgneb tugevam kastmine. Samuti võib taim õiepungi maha visata, kui kasvumuld on pikemat aega olnud liigniiske. Seda võib ette tulla näiteks siis, kui lillepoti ümbrisepotti on kogunenud liigne kastmisvesi. Võimalikeks põhjusteks võivad olla liiga kuiv õhk, toitainetevaene muld ja ebapiisav valgus.

Ümberistutamine, kastmine ja väetamine. Peale õitsemise lõppemist algab jõulukaktustel puhkeperiood, mis kestab 2-3 kuud. Siis enam jõulukaktuseid ei väetata ja ka kastetakse harvem. Puhkeperioodi lõppedes, vahetult enne uut kasvuperioodi algust (märts-aprill) istutatakse vajadusel jõulukaktus ümber. Istutuseks sobiv muld peaks olema vett läbilaskev, huumusrikas ja kergelt happeline. Hästi sobib nt kompostimuld, millele on lisatud liiva.

Märtsist juulini on jõulukaktuste intensiivne kasvuperiood, mil moodustub hulgaliselt uusi lülisid ja kogu taim omandab ilusa rohelise värvuse. Sel perioodil kastetakse regulaarselt, aeg-ajalt piseradatakse ja väetatakse umbes kahe nädala tagant. 

Juulist septembrini on jõulukaktustel teine puhkeperiood, mil taas kastetakse vähem. Kuid taimel ei tohiks lasta liiga ära kuivada. See periood on oluline uute õiepungade arenguks. Taas alustatkse hoogsama kastmisega, kui nähtavale ilmuvad õienupud, so septembri lõpus-oktoobri alguses.