“Euroopas ja Ameerikas nimetatakse viie tuhande aasta vanust Hiina meditsiini komplementaarseks ehk täiendavaks. Hiina meditsiini iseloomustab teaduslik lähenemine ning sel alal on tehtud palju uurimistöid. Hiina meditsiini eesmärk on lisaks inimese ravimisele teda õpetada, kuidas mitte haigeks jääda. Vanas Hiinas said arstid palka siis, kui inimesed terved olid. Kui inimene haigestus, tuli arstil teda ravida tasuta.”

Yin ja yang

Hiina meditsiinis räägitakse yin’ist ja yang’ist ning energiast (qi). Kui inimene on terve, siis on ka yin ja yang organismis tasakaalus ning energia liigub takistusteta.

Kui ühte neist on liiga palju ja teist vähe, siis tulevad probleemid, tekib haigus. Et haigust ravida, on eesmärk yin ja yang uuesti tasakaalu viia, panna energia taas liikuma.

Doktor kahetseb, et meie inimesed ei oska oma keha märke lugeda. “Organism annab ebamugavustundega märku, kui yin ja yang on tasakaalust väljas või energia kinni. Kuid meie elutempo on nii kiire, et meil pole aega end kuulata. Näiteks paljud inimesed ei oska sedagi märki lugeda, et neil on janu.”

Rene Bürkland usub, et 95% haigustest on tegelikult varases staadiumis diagnoositavad ja ravitavad. Kuid kui me diagnoosime haiguse alguse Lääne meditsiini seisukohast, on see Hiina meditsiini seisukohast juba kaugele arenenud.

“Näiteks kui me “tunneme midagi” südames ning laseme teha koormustesti ja EKG, võib tulla vastus, et kõik on korras. Aga paari aasta pärast leitakse südames juba füüsilised muutused.”

Rene Bürkland loetleb Hiina meditsiini seitse kõige levinumat teraapiat, millega haigust varases staadiumis tõrjuda: Hiina võimlemine, massaaž, nõel­ravi, moksateraapia, gua sha-teraapia, kuputeraapia ja ravimtaimed.

Kuputeraapia

Kuputeraapiat on lihtne kodus teha. Kuppe on klaasist, kummist, bambusest, plastist, loomasarvest. Kõik kupud on eri toimega, erinevalt ja eri eesmärgiga kasutatavad. Klaasist kuppe doktor kodus kasutada ei soovita, kuna need vajavad tuld, mis võib osutuda ohtlikuks.

“Hiina kuputeraapia eesmärk on panna energiad liikuma,” seletab doktor. “Kus seiskub energia kõige sagedamini? Kaelal ja turjapiirkonnas. Kupp tõmbab vaakumiga naha ja selle aluskoed enda sisse ehk siis Hiina meditsiini mõttes tõmbab seiskunud energia lahti ja liikuma. Kui energia liigub, ei ole valusid ega pingeid.”

Kuputeraapiat saabki eelkõige kasutada lihasprobleemide ja külmetuse korral. “Lülisamba ja mõlema abaluu vahele jäävad kopsupunktid. Külmetushaiguste puhul on soovitatav neid punkte kupuga mõjutada.”

Kuputeraapiat kiidab doktor tõhusaks ka ainevahetuse parandamisel. Kui reite, tuharate või kõhu peale on hakanud kogunema rasvkude, siis kupuga masseerides parandame rasvkoes ainevahetust. Nõnda viiakse jääkained paremini välja. “Nahapind tehakse õliseks ning kupuga tõmmatakse edasi-tagasi,” õpetab Bürkland. “Kui tegu on lokaalse probleemiga, võib liikuda edasi-tagasi, siseorganite mõjutamisel peab jälgima energiakanalite kulgu.”

Lokaalse probleemi ja kupumassaaži puhul on mõju näha sellest, et nahk hakkab punetama. Aga kui kasutate kuppu, mis jäetakse nahale, siis tuleb jälgida, milliseks nahk selle sees tõmbub. Kui lillaks, tumedaks, ei soovita doktor kuppu hoida kauem kui 5 minutit. Vaatamata sellele, milliseks nahk muutub, ei soovitata kuppe kauem peal hoida kui 5–10 minutit.

Kui nahk muutub tumelillaks, on energia väga kinni, kui punaseks, on organismis liiga palju kuumust, yang’i. Kui nahk muutub valgeks, on yin’i ehk külma liiga palju, kui niiskeks, on niiskust palju.

Gua sha-teraapia

Eestis pole gua sha-teraapiat varem kasutatud. Küll õpetab doktor Rene Brükland seda M.I. Massaažikoolis. “Põhimõtteliselt on see n-ö kraapimise teraapia. Eesmärk on jällegi energia liikumapanek selles piirkonnas. Kasutatakse kaabitsat, mis võib olla tehtud puidust, loomasarvest või nefriidist. Nahapind määritakse õliga ning kaabitsaga kaabitakse vastavat kehapiirkonda.”

Jälle tuleb jälgida naha reaktsiooni. Kui inimesel pole midagi viga, tekib õrn punetus. Kui on mingi probleem, tekivad juba paarikümne sekundiga punktverevalumid. Kui probleem on suur, tekib võrdlemisi tume piirkond.

Kui esimese kaapimise järgselt läheb nahk hästi tumedaks, tuleks jätta paar päeva vahet ning protseduuri korrata. Kaapimist tuleks jätkata seni, kuni nahk jääb vaid õrnalt roosaks, siis on probleem lahendatud.

“Hiinlased kasutavad gua sha-teraapiat väga palju just külmetushaiguste korral. Kaabitakse mitte ainult selga, vaid ka nahka kõri piirkonnas. Meie kultuuris pole mõeldav ringi käia, kaks lillat jutti kaelal – kohe hakatakse perevägivalda kahtlustama. Meie võiksime kaapida neid seljal olevaid punkte selgroo ja abaluude vahel.”

Külmetushaiguste puhul soovitab doktor meile kõigile tuntud jalavanne. Hiinas on olemas spetsiaalsetest ravimtaimedest jalavannisegud, mis vastavalt yin’i või yang’i tugevdavad. Meie võiksime mõelda nii, et kui külm on sisse läinud, anname sooja veega yang-energiat juurde ning saame kiiremini haigusest jagu.

Moksateraapia

Moksateraapia on väga vana Hiina teraapia. Selle soojateraapia eesmärk on panna energia liikuma. Moksa on kuivatatud ravimtaimedest segu, millest on tehtud omamoodi sigar. Põlema pannes hakkab see hõõguma, soojendatakse punkte või kehapiirkondi. Sigarit tuleb hoida kehast parajal kaugusel, et sooja oleks tunda.

Hiinas räägitakse lugu, et ühelt tublisti üle saja aasta elanud mehelt küsiti tema kõrge ea saladuse kohta. Too vastanud, et soojendab iga päev moksaga saja haiguse punkti.

Rene Brükland ei tee sellest punktist saladust: “Leidke oma põlvekedra alumine väline nurk, seal on väike lohk. Sellest mõõtke oma kolme sõrme laiuse jagu allapoole ja sealt omakorda sääreluust sõrme laiust jagu sääre väliskülje suunas. Selle punkti igapäevane soojendamine annab energiat juurde ja aitab haiguste vastu võidelda.

Hiina meditsiini kabinettides on olemas ka moksa lambid, need on mineraalidest ja soojendavad suuremat ala.

Moksa kasutamisel on ka vastunäidustus: kui organismis on liiga palju yang’i. Näiteks palavikuhaiguste, mao ülehappesuse, haavandite korral. Ka ei soovitata moksat kasutada raseduse ajal alakõhu ja -selja piirkonnas.

Rene Brükland usub, et kodus saab soojaefekti ka soolapadjaga. “Ajage sool kuumaks, pange kotti ja hoidke vastavas piirkonnas.”

Mida talvel süüa

Kui väljas on külm, peaksime mõtlema ka selle peale, mida sööme ja joome. Toiduained jaotatakse Hiinas samuti yin’iks ja yang’iks.

“Näiteks köögiviljad on oma olemuselt yin-toiduained ja neid pole soovitatav talvel toorelt süüa. Hautamine, keetmine või aurutamine muudab nad organismile vastuvõetavamaks. Ka vürtsidega saab toiduainetele soojaenergiat lisada, head teevad ingver, kaneel, pipar, kardemon. Ka sibulat ja küüslauku peaks talvel rohkem sööma.

Lihad on erineva soojusega. Kõige soojem on lambaliha, järgnevad looma-, sea-, linnuliha ja kala. Kalale saab sibula, küüslaugu ja ingveriga yang-energiat juurde anda.

Doktor tunnistab, et tegelikult saab ka inimesed jaotada yin- ja yang-tüüpi. Esimesed lõdisevad ka suvel, teised käivad talvel, hõlmad lahti. Yin-tüüpi inimesed peaksid arvestama, et nad vajavad aasta ringi soojendavat, yang-tüüpi inimesed jahutavat toitu.

Aastaaegade lõikes tuleb lihtsalt jälgida, et kui mul on külmatunne, tuleb süüa soojemaid asju.

“Talv on yin’i aeg, kogu loodus puhkab. Ka meie peaksime puhkama, ja selle järgi ei maksaks endale liiga palju yang-tüüpi toitu süüa,” arutleb doktor. “Aga paraku me ei ela samas rütmis mis esivanemad ja meil tuleb ka talvel rabeleda.”

Taimetoitlust ei pea Bürkland Eesti tingimustes kõige sobivamaks, sest toidulaud jääb ühekülgseks. Indias on palju taimetoitlasi, aga seal süüakse ka palju soojendavaid vürtse. Kui sööme ainult yin-toitu, hakkab see kahjustama kõhunäärme ja põrna energiat, mis Hiina meditsiini järgi on seotud üldise energiaga ja vere tootmisega.

Ise oma tervise tegija

Rene Bürkland rõhutab: Hiina meditsiini eesmärk on, et inimene saaks ise hakkama. Teisisõnu, kui tal on midagi viga, aitab arst tal tasakaalu saada, aga inimene peab oma eluviise
muutma.

“Näiteks kui me hakkame patsiendiga tema terviseprobleemidele lahendust otsima, peab too ka ise aktiivselt raviprotsessist osa võtma, näiteks õppima Hiina võimlemist ja tegema kodus harjutusi.

On rõõm tunnistada, et meil leidub üha rohkem inimesi, eriti vanemaealisi, kes on hakanud oma tervise heaks ise midagi tegema."