Vesisalat - karvaste lehtedega vahva veetaim

Neile, kes kohe üldse ei taha toimetada juuripidi mullas olevate toataimedega, võivad klaasanumas kasvatada vahvat veetaime nimega vesisalat (Pistia stratiotes).

Troopilistel aladel on vesisalat paras nuhtlus, kus ta kiiresti paljuneva umbrohuna põhjustab veekogude kinnikasvamist. Meil on ta eelkõige laialt levinud ja populaarne akvaariumis kasvatatav pinnataim. Kuid üsnagi edukalt saab teda kasvatada ka laias ja keskmise kõrgusega klaasnõus päikeselisel aknalaual.

Taime allapoole rippuvad juured on justkui lisaväärtus, mida võiks läbipaistvas klaasnõus eksponeerida, kuid kasvunõuks võib olla ka ükskõik milline muu vettpidav anum.

Vesisalatil on vahvad, veidi teokarpi (saksa keeles ongi taime nimetus muschelblume – teokarbilill) meenutavad paksud sametjalt karvased lehed, mille värvus võib varieeruda helerohelisest tumeroheliseni. Lehekodariku keskelt suunduvad allapoole hõljuvad helerohelised juured, mis põhja ei kinnitu. Suurematel taimedel võib lehekodariku läbimõõt olla umbes 20cm. Lehekodariku keskelt ilmutavad end vesisalati ilusad väikesed rohekasvalge kandelehega helekollased õied, mis meenutavad veidi kallaõit – kuuluvad mõlemad ju võhaliste sugukonda.

Kasvuks tahab vesisalat pehmet, toitaineterikast ja sooja vett, mille temperatuur võiks jääda vahemikku +18...+28ºC. Jahedas vees kipub vesisalat kiratsema ja võib üsna pea otsa saada. Soojas vees kasvab vesisalat hästi ja paljuneb tütartaimede abil suhteliselt kiiresti. Vesisalat on ka valguselembene, seega sobib kasvatamiseks hästi päikeseline ja soe aknalaud.

Kui aias on väike veesilm, võib vesisalati sinna suvitama viia, kuid alles siis kui veetemperatuur on vähemalt +15ºC. Kuna tegu on troopikast pärit taimega, siis madalamate temperatuuride juures taim lihtsalt hukkub. Sügisel kui taas jahedamaks läheb, tuleb taimed muidugi tuppa tagasi tuua. Väikestes soojades veesilmades on vesisalatist isegi kasu, nimelt saab taimega edukalt vetikaid tõrjuda.