Hiljutine tulnukas elulõnga-vaablane
Lõunapoolsetest maadest (Saksamaa, Itaalia, Ungari) pärit kahjur on viimase paari aastakümne jooksul jõudnud Rootsi, Soome ja ka Eestisse.
Elulõnga-vaablane on toakärbsesuurune must, kilejate tiibade ja kollakasoranži tagakehaga täismoondega putukas. Valmik muneb mais-juuni elulõnga noortesse võrsetesse ja leheroodudesse. Munadest arenevad suve jooksul (juulis) umbes 2 cm pikkused hallikasrohelised haukamissuistega ebaröövikud. Need hakkavad närima taime lehti algul alaküljelt, lõpuks roodavad lehe täielikult. Nukud talvituvad mullas. Aastas tekib tavaliselt üks põlvkond, harva kaks.
Kahjurid ründavad kõige rohkem tanguutia elulõngu ja mägilõngu, aga ka mandžuuria ja püstelulõngu. Vaablane ei kahjusta tervelehise ega sinise elulõnga sorte. Üldjuhul jätab ta puutumata ka suureõielised hübriidid.
Mida teha kahjuri tõrjumiseks?
Lõigata välja ja hävitada vaablasemunadega võrsed. Tanguutia elulõngad ja mägilõngad taluvad tugevat kärpimist ning taastuvad jõudsasti. Ka püst-elulõngad kasvatavad suve jooksul uued varred ja isegi õitsevad veel, ehkki hiljem.
Väikeses aias, kus on vaid 2-3 kahjustunud elulõngapõõsast, korjata käsitsi ära koorunud vastsed või isegi täiskasvanud putukad. Jahedatel varahommikutel on nad üsna väheliikuvad. Ebaröövikute mahauhutamiseks on kasutatud ka survepesu.
Võib korduvalt raputada ebaröövikuid põõsa alla seatud kilele ja koguda need hiljem veeämbrisse, kuhu lisatud nõudepesuvahendit.
Kahjurile mõjuvad ka tuntud putukamürgid Fastac, Decis jt. Tõrjet alustada valmikute lendlemise alguses ja korrata vajadusel.
Allikas: Erika Mahhovi raamat "Elulõngad igasse aeda".
