Esmalt tuleb kevadel muru õhutada
Tegelikult tuleb ilusa muru saamiseks selle eest hoolt kanda. Üks esimene muruhooldustöö kevadel on murukamara õhustamine. Aja jooksul muutub murupind umbseks: murujuured moodustavad maapinna pealmises osas tiheda ja tihke niidistiku, rohuliblede vahele sadestuvad niitmisjäägid ning vohama hakkav sammal võivad tekitada mitme sentimeetri paksuse kihi, mis akumuleerib hästi niiskust, kuid on samaaegselt heaks kasvupinnaseks ka seenhaigustele. Samuti õpivad rohttaimed kõike eluks vajalikku maapinna ülemistest kihtidest hankima ning põuaperioodil ei osata enam niiskust hankida sügavamatest kihtidest. Kõik kokku võib hakata pärssima muru uuenemisvõimet.
Aitab murul hingata ja haigusi tõrjuda
Õhustamise käigus eemaldatakse maapinna pealmisest kihist vanad rohujuured ja sinna tekkinud sammal. Osade juurte eemaldamine võimaldab alles jäetavatel areneda suuremaks, tungida sügavamale maapinda ja muutuda vastupidavamaks kuivaperioodile. Selle käigus vähendatakse ka muruplatsil parasiitvormina kasvava laialehise umbrohu osakaalu.
Eemaldades õhustamise käigus eelmisest sügisest maapinnale jäänud surnud rohumassi ja niitmisjäägid ning sambla, kõrvaldatakse samaaegselt ka taime- ja haigustesõbraliku kasvupinnase tagades parema vastupanu haigustele. Õhustamise käigus murupinda vertikaalsete kuni 5 millimeetri sügavuste lõhede tekitamisel on teinegi eesmärk: nende vagude kaudu avaneb vihma- või kastmisvee, õhu ja väetise parem ligipääs murujuurtele.
Kõige parem on õhustada muru, kui see on saavutanud hea kasvuhoo. Kevadperioodil peaks ära ootama kuni lumi on sulanud, maapind piisavalt tahenenud ning märgata on rohuliblede kasvu. Seda ei tohiks teha kuiva pinnasega või põuasel perioodil, et ei tekiks juurte ärakuivamise ohtu. Teistkordne murukamara õhustamine tuleks teha varasügisel, et rohujuured taastuksid ja suudaksid end talvitumiseks ette valmistada.
Õhustatava muru maksimaalne kõrgus on 4 sentimeetrit, kõrgemat muru tuleb enne õhutamist niita.
Õhustamise olulisim reegel on järgmine: terad peaksid puudutama maapinda vaid kergelt, vältida tuleb selle segipööramist. Liiga sügavalt pinnasesse tungimine kahjustab muru ja avaldab liigset koormust tööd tegevale seadmele. Oht on hävitada rohujuuri, kulutada liigselt tööorgani teri ja koormata mootorit. Enne tööga alustamist märgista murupinnas asuvad olulised objektid, nagu näiteks maa sisse peitunud kastmissüsteemi vihmutid.
Erinevad seadmed
Aeraatorreha. Kasutatakse väiksemate muruga kaetud aladelt sambla ja kulu eemaldamiseks ning pinnasesse sisselõigete tegemiseks.
