Ploomide kasulikkus sordist ei sõltu
Pealt on ploomid kaetud nahkja kestaga, mida omakorda katab kerge vahakirme. Eriti hästi on see märgatav tumedatel ploomidel. Vahakirme pakub mõningat kaitset nii mikroorganismide kui ka veekaotuse eest.
Ploomide viljakest on suhteliselt õhukene ja kipub löökide, kahjurite ning üleküpsemise toimel kergesti rebenema. Ploomide hoidistamisel on kest pigem tüliks. Vahel annab see säilisele mõrkja lisamaitse ning kipub kuumutamisel rebenema. Samuti jäävad kestaribad säilistes ebamugavalt sitkeks.
Kõige rohkem huvitab tarbijat ikkagi ploomide viljaliha. Ploomid kuuluvad luuviljaliste sekka ja igas viljas on üks luustunud seeme ehk rahvapäraselt ploomikivi. Luustunud seemne arvele langeb 4–5% ploomi massist. Üldiselt kehtib lihtne bioloogiline seaduspära: suurematel ploomidel on suurem luustunud seeme, väiksematel jällegi pisem.
Rohkelt süsivesikuid
Värskete ploomide viljaliha koostises on kõige rohkem vett, keskmiselt ligi 85%. Loomulikult on sellest keskmisest näidust kõrvalekaldeid, näiteks kuival perioodil on ploomides vett vähem, sademerikka suve puhul rohkem.
Ploomide kuivaine jaguneb eri ühendiklasside vahel järgmiselt. Esikohale paigutuvad süsivesikud, mille sisaldus võib mõningates viljades ületada isegi 10% piiri. Süsivesikutest on ploomides enim suhkruid: sahharoosi, glükoosi ja fruktoosi. Süsivesikute hulka annavad oma panuse ka polüsahhariidid, mis ploomide puhul kuuluvad eeskätt kiudainete perre. Viimastest leidub ploomides nii tselluloosi, hemitselluloosi kui ka pektiini. Teatud ploomisortide pektiiniküllus soodustab neist suhkruga tehtud hoidiste hilisemat tarretumist.
Et valke ja rasvu on ploomide viljalihas suhteliselt kasinalt, siis järgmise olulise rühmana peab mainima hoopiski orgaanilisi happeid, mida ploomides on sõltuvalt sordist ja vilja valmimisastmest kuni 2%. Nendest ühenditest on ülekaalus eeskätt õun- ja sidrunhape.
Muuseas, just orgaanilised happed koos suhkrutega määravadki põhiosas viljaliha lõpliku maitsevarjundi, mis võib kõikuda magusast hapuni. Samuti on need kaks ühenditerühma põhitegijad ploomide kalorsuse kujundamisel. Sajagrammine ports ploomide viljaliha annab 45–60 kilokalorit.
Järgmine oluline ühendite rühm ploomides on mineraalained. Ploomide viljalihas leidub rohkelt kaaliumi-, magneesiumi-, kaltsiumi- ja fosforiühendeid. Mikroelementidest kohtame eeskätt mitmesuguseid rauaühendeid, kuid ploomide rauda omastab inimorganism halvasti. Lisaks rauale on ploomide viljalihas veel ka boori, tsinki, kroomi, mangaani.
Mikrotoitainetest rääkides ei saa mööda vaadata ka ploomide vitamiinisisaldusest. Värsketes ploomides leidub arvestatavalt askorbiinhapet ehk vitamiini C, vähesel määral B-rühma vitamiine ning viljaliha tooniandjatena ka karotenoide ja flavonoide. Ploomide maitse- ja lõhnaomaduste kujundamises osalevad veel parkained, eeterlikud õlid ja glükosiidid.
Tervisesõbralikud viljad
Lõviosa ploomidest süüakse loomulikult värskelt. Värskete ploomide söömisel on eeskätt lahtistav ehk kõhukinnisuse vastane mõju, samuti avaldub vett eemaldav ehk diureetiline toime. Koos veega väljub organismist ka soolade koostisosi. Ploomide kiudained seovad soolestikus mitmeid ebasoovitavaid ühendeid ega lase neil imenduda.
Hapu maitsega ploomide söömine soodustab seedenäärmete talitlust. Ploomide rohke kaaliumisisaldus aitab ka reguleerida liigset naatriumiküllust meie kehas.
Mida lühem on vilja tee ploomipuust tarbija suuni, seda parem. Eelistatud olukorras on loomulikult ploomipuude omanikud, nende jaoks on see teekond ajaliselt ja pikkuselt lühim.
Küpsed ploomid transportimist eriti ei armasta. Poolvalminult korjatud ploomidel, mis transporti paremini taluvad, pole pärast küpsemist jällegi õiget maitset.
Ploomid kulinaarias
Lisaks niisama söömisele saab värskeid ploome lisada ka salatitele, näiteks puuviljasalatile.
Samuti kõlbavad värsked ploomid lisandiks mitmetele piimatoodetele: jogurtile, jäätisele, vahustatud koorele, pudingitele, kohupiimale, kodujuustule jne.
Teine valdkond, milles värsked ploomid hooajati tegusalt kasutust leiavad, on mitmesugused küpsetised. Ploome saab lisada plaadikookidele, pirukatesse, muffinitesse, magusatesse vormiroogadesse.
Ploomidest saab valmistada ka magushaput kastet, mida pruugitakse lisandina lihatoitude juurde, näiteks uluki-, sea- ja linnuliha kõrvale. Ploome kasutatakse ka liharoogade täidisena.
Ploomide säilitamiseks on samuti mitmeid viise. Üks võimalus on teha ploomidest mahla. Eelistatud on just peenestatud viljalihaga mahl. Samuti saab ploomidest valmistada moosi, võiet, marmelaadi või kompotti, neid võib suhkrustada, marineerida ja kuivatada.
Ploome saab talletada ka alkoholi kaasabil. Maailmas on levinud kangema kraadiga rahvuslikud napsid nagu ploomiviin, -liköör ja -brändi, seda just Balkani maade piirkonnas. Lahjematest alkohoolsetest jookidest on tuntud isegi ploomivein.
