Sibullilled aknalaual

Õitsevad sibullilled, eriti kriinum, ambõis ja teised amarülliliste sugukonna esindajad on toataimede hulgas ühed kaunimad.

Tubaste sibullillede kasvatamine pakub vaheldust ning sobib ka laisemale inimesele, kellel lillekasvatusisu vaid hooti peal käib. Kui ootamatult ilmub lehtede vahelt või näiliselt kuivanud sibulast välja õisikuvars, on taimesõbra rõõm suur. Aknalaual konutanud äbarik muutub hetkega kaunitariks.

Mitmed toas kasvatatavad sibullilled on tuttavad juba vanaemade aegadest: sageli kaunistasid taluaknaid õitsvad ratsuritähed, kriinumid, meelistähed ja ambõied. Taimi hoiti talvel jahedas ja valges või paigutati puhkama külmale verandale.

Suveks viidi lilled aeda poolvarjulisse kohta ning istutati ümber rammusasse aiamulda, millele lisati kõdusõnnikut. Kastmiseks sobis vesi vihmaveetünnist ja rammutamiseks sõnnikulahus. Taimed nägid suurepärased välja. Kui taimi ümber istutati, said tütarsibulaid ka naabrid ning taime kinkides öeldi kaasa tarkus, kuidas temaga ümber käia.

Praegu saab sibulaid poest osta, kuid vahel kipub pakile kirjutatud õpetusest napiks jääma. Lillesõber on hädas: kuidas kasvatada näiteks sprekeeliat, Kateriina verilille, neriinet, ämblikliiliat, tuttliiliat jt põnevaid liike.

Sibullilli ei ole raske hooldada

Sibula või mugulsibula funktsioon ongi reeglina taime elu säilitamine ajal, kui tal pole tingimusi normaalseks arenguks. Seetõttu on tegu väga tänuväärsete kasvandikega. Nad vajavad teatud perioodil minimaalselt vett või üldse mitte, lubades end selleks ajaks lausa unustada.

Midagi väga keerulist ei tasu tubaste sibullilledega ette võtta, jälgige ainult põhireegleid.

Kõik sibullilled vajavad puhkeperioodi.

Kasvuajal tuleb neid piisavalt kasta ja rohkelt väetada, et taimel oleks, mida varuainetena säilitada.

Ülekastmise tagajärjel lähevad sibulad kergesti mädanema.

Vegetatiivselt saab taime paljundada tütarsibulate abil.

Tütartaimi võib kasvatada paar-kolm aastat – kuni õitsemisealiseks saamiseni – ilma puhkeperioodita.

Mullasegu peab olema suhteliselt rammus, kuid mullavaru potis ei tohi olla liiga suur: kitsikuses kasvades õitsevad taimed paremini.

Väetage kompleks- ning õitsvatele taimedele mõeldud väetisega.

Sobiva mullasegu saab poest, kuid selle võib ka ise segada. Lisage tavalisele aiamullale kõdusõnnikut ning parema vee läbilaskvuse tagamiseks kindlasti ka jämedat liiva või peenemat kruusa. Vahekord võiks olla 3:1 5:1. Ideaalselt sobib kompostmuld, millele on lisatud ¼ osa kruusa. Istutusnõu põhja tehke kindlasti potikildudest drenaaž, et liigne kastmisvesi ei koguneks potti.