Ravimina tarvitasid sigurit Egiptuse vaaraod, ta oli hinnas vanas Kreekas ja Roomas. Kuid temaga juhtus sama, mis endise püha taime kõrvenõgesega: neid sai liiga palju ja siis neist enam ei hoolitud. Sigurit pruugiti keskajal kui juurvilja, kui seedenäärmete ja maksa tegevuse parandajat ning sapiajatit. 

Siguri juur sisaldab inuliini (kuni 60%), sahharoosi, fruktoosi, valku, pektiini, koliini ja glükosiid intubiini. Leidub ka C-vitamiini ja tsikoriinhapet. Lehed sisaldavad mõruainet laktutsiini, õied glükosiid tsikoriini. Siguri lehti ja juuri on tarvitatud paljude maade rahvameditsiinis. Lehti korjatakse juunis augustis ja kuivatatakse päikese käes, juuri kogutakse septembris-oktoobris või varakevadel. Juured puhastatakse mullast, lõigatakse kuubikuteks ja kuivatatakse kiiresti kuivatis või ahjus. 

Sigur
Siguri rahustav ja üldtugevdav toime on hästi tuntud. Kuigi palderjanile sigurist suurt konkurentsi pole. Sigurit peetakse leebeks ainevahetuse parandajaks, sapi- ja veeajatiks. Sigur on mao- ja sooletegevuse parandaja, teda on tarvitatud maksapõletike korral. Kaukaaslased soovitavad vanadusmärkide ilmnemisel ja haiguse järel juua kanget siguritõmmist. 

Joogiks võetakse poole liitri keeva vee kohtakaks supilusikatäit leheürti, lastakse 10 minutit tõmmata ja juuakse päevas kaks tassi. Kui tarvitatakse juurt, võetakse seda 1,5 supilusikatäit klaasi keeva vee kohta, lastakse 15 minutit tõmmata ja kurnatakse. Teed juuakse pool klaasi korraga enne sööki. 

Et sigurit on peetud heaks ainevahetuse korrastajaks, siis tehakse nahahaiguste korral sigurivanne. Vanniks võetakse terve ämbritäis lehti ja listatakse triiki kuuma vett. Leotisel lastakse 6-8 tundi seista, seejärel valmistatakse ette soe vann ja kurnatakse sigurileotis sinna sisse. Vannis ollakse 15-20 minutit. Sigurivann sobib ka lastele. 

Allikas: Aed ja mets kui apteek

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid