Kaunis, kuid keerukas mugul-säraõis
Vastab
Jaan Mettik
Mugul-säraõis (Polianthes tuberosa) ehk rahvapärase nimega tuberoos kuulub ammutuntud toa- ja lõikelillede hulka. Samas, Eesti laiuskraadil pole ta kunagi olnud kuigi laialt levinud. Põhjus on väga lihtne – kuna meie kliimas jääb talle enamasti vajaka nii soojusest kui valgusest, pole tegu mitte kõige usaldusväärsema regulaarselt õitsejaga.
Oma rolli mängib selles suhtelises ebapopulaarsuses ka taime süstemaatiline kuuluvus. Mugul-säraõis kuulub botaaniliselt agaaviliste hulka – kunagi kandis ta isegi ladinakeelset nimetust Agave polianthes – ning ta õitsenud sibul sureb pärast õite närbumist.
Tõsi küll, taim annab enne surma sibulakannalt rohkesti tillukesi tütarsibulaid, kuid nende õitseealiseks kasvatamiseks kulub vähemalt kolm aastat hoolt ja vaeva. Sageli soovitatakse põhjamaistele aednikele äraõitsenud taimed lihtsalt minema visata ning osta uued, õitsemisealised tuberoosisibulad.
Kuidas käituda keset talve õitsema kippuvate tuberoosidega? Toimige nagu ratsuritähega. Istutage sibulad pottidesse, väga hästi sobib mõni hea veeläbilaskvusega, näiteks kaktustele mõeldud mullasegu. Kastke taimi ettevaatlikult ning tõstke oma kodu kõige valgemasse paika kasvama ja õitsema.
Kui õied on närbunud ning otsustate taimede edasi kasvatamisest loobuda, visake nad minema. Kui tahate mõne aasta pärast aga omakasvatatud sibulate õitsemist nautida, kasvatage taimi edasi.
Hoidke potte endiselt kõige valgemas paigas, kastke ettevaatlikult ning andke taimedele kord paari nädala jooksul mõnd õitsvatele toataimedele mõeldud kompleksväetist. Suveks võib potid õue tõsta või taimed suisa peenrasse istutada.
Sügisel enne külmade saabumist tooge potid tuppa (peenralt kaevake taimed üles) talvituma. Ideaalne talvitustemperatuur on u 10°, sellel ajal taimed vett ei vaja.
Kevadel uue kasvuperioodi saabudes istutage sibulad ümber ning kasvatage neid nagu möödunudki aastal. Kui soovite taimi aias näha, oodake sibulate õue istutamisega kuni öökülmaohu möödumiseni.
