Maasikad amplis ja rõdukastis
Nii kaste kui ka potte on mitmest erinevast materjalist. Plastkastidel on ostes kaasas hoidikud nende kinnitamise hõlbustamiseks. Eelis puitkastide ees seisneb kerguses ja lihtsamas hooldatavuses. Puitakstid on küll rasked, kuid palju vastupidavamad ja nägusamad.
Akna- ja rõdukastide pikkus võiks olla kuni üks meeter. Liiga pikad kastid on rasked ja nende kasutamine tülikas. Kastide siselaius võiks olla 20-25 cm. Liigvee äravalgumise soodustamiseks peaks puitkastid vooderdama augustatud kilega. Kasti, poti või vaasi põhi tuleks katta 2-3 cm paksuse kruusa või killustikukihiga. Ülejäänud osasse läheb niiske kompost- või aiamulla, freesturba ja liiva segu vahekorras 3:2:1. Võib kasutada ka tavalist aiamulda. Mullakiht peaks pärast kerget tihendamist nõu servast 2-3 cm madalamale jääma, et kastmisvesi üle ääre maha ei valguks. Maasikataimede vahe reas (kastis) peab olema vähemalt 20 cm.
Hooldamine seisneb korrapärases kastmises, mulla kerges kobestamises ja rohimises. Suvel palava ilmaga vajavad väiksemad kastid ja potid iga päev kastmist. Mida väiksem on pott, seda kiiremini kasvualus kuivab ning seda rohkem hoolt taim vajab. Mullapall ei tohi kunbagio läbi kuivada, eriti õitsemise ja viljade valmimise ajal. Kuuma ilmaga võib taimi veega piserdada (mitte ereda päikese käes!). Iga kolme nädala järel tuleb koos kastmisveega anda ka maasika vedelväetist (soovitavalt kasvuaja järgi erineva lämmastiku., fosfori- ja kaaliumisisaldusega). Lisaväetamisega ei tohiks alustada siiski enne, kui taimed on korralikult juurdunud. Väetamine tuleks sügisel aegsasti lõpetada.
Sügisel tuleb taimed pottidest välja võtta ning kõrgemale kasvukohale kergema lõimisega mulda istutada. Võimalike talvekahjustuste vältimiseks võib pärast pinnase külmumist taimedele kergelt puulehti või kuiva turvast puistata.
Kõige parem oleks muidugi panna taimedega kastid aeda ning kuhjata ümber lehti, mulda või muud, mis hoiaks juuri soojas. Külmakaitseks võib peale panna ka kangaid, või oksi, ent kindlasti mitte kilet, mis taimed ära lämmatab. Kõige parem soojustaja on muidugi lumi, kuid sellele ei saa kahjuks alati kindel olla.
Taimi võib kastide või pottidega ka ületalve keldris säilitada. Kui ruumi õhutemperatuur püsib 0º C lähedal, ei ole tarvis mullapalle talvejooksul kasta. Vastu kevadet tuleb jälgida, et taimed pimedas liiga vara kasvama ei hakkaks. Märtsis või aprillis on aeg tuua maasikakakstid või –potid 10-15-kraadisesse valgusrikkasse kohta. Kui pole maalappi või jahedat keldrit, kuhu maasikakast talveks tõsta, siis tuleb leida võimalus taimi ületalve rõdul hoida. Kast tuleb tõsta vastu maja siseseina, et maja soojus jõuaks taimede juurteni. Altpoolt tuleb kast samuti isoleerida, pealt aga õhku läbi laskva soojustusmaterjaliga katta.
Toas taimed talve üle ei ela, sest soojas kasvavad taimed edasi, vajalik puhkeperiood jääb saavutamata ning taimed hukkuvad. Talve ei ela üle ka rõdukasti või rippuma jäetud taimed.
Asjatundjad ei soovita potis kasvanud maasikataimi teist aastat potis kasvatada, sest rikkalik suvine õitsemine ja viljumine kurnab taimi tugevasti. Sellised taimed võiks istutada viljakasse mulda avamaale.
Allikas: Asta-Virve Libek ja Väino Eskla „Maalehe maasikaraamat“
