Esmaabi kuivaks jäänud taimele
Sagedamini juhtub seda siis, kui taimi on palju või ollakse tihti kodust eemal. Taimede kuivaks jäämist soosivad ka kevad-suvised soojad ja päikselised ilmad või kui taimede eest peab hoolt kandma keegi, kes seda just igapäevaselt ei tee.
Kui taim on mingil põhjusel korraks kuivale jäänud – lehed löntis ja mullapall kuivusest krimpsu tõmmanud ning kastmisvesi sirinal potist läbi jookseb, pole veel põhjust meelt heita. Kiiresti tegutsedes saab taime päästa ja elule turgutada.
Selleks tuleb taim koos potiga asetada toasooja vette (vanni) ning hoida teda seal seni, kuni õhumullide eraldumine on lõppenud ja mullapall taas kenasti läbi niiskunud. Selleks kulub umbes tund aega. Peale „vannitamist“ lasta liigsel veel ära valguda.
Taas niiskunud mullapalliga taime ei tohiks aga kohe tagasi kõrvetava päikese kätte asetada vaid hoida esialgu veidi varjulisemas kohas. Kuna kuivale jäänud taimel on mõnevõrra kahjustunud nii lehed kui juurekava, siis tuleb edaspidise kastmisega olla tagasihoidlik – hirmust taas taime kuivale jätta on nüüd kerge taime hoopis üle kasta. Liigniiskes keskkonnas saab kahjustunud juurekavaga taim aga kiiresti hukka.
